Friday, 28 December 2012

Long night strage men

Nagu ma olen tähele pannud, siis ega mul sellest reisiblogist midagi väga välja pole kukkunud, pigem pisikesed sõidud siia-sinna. AGA parem ikka kui mitte midagi. Seekord võite lugeda siis minu seiklustest Spordiaasta Tähed galal ja sellega seonduvast. Kõigepealt oli ju kleidimure, sest iga suvalisega ei saa ju ka päris minna. Kleit ostetud pärast pikki kaalutlusi, siis võiski minna. Teekonnale asusime veerand kuus, et kohapeal oleks ka aega Nokia kontserdimaja uurida. Loomulikult mu kõht korises, kuna viimane sööming oli olnud Kuutsemäel ning rohkem väga süüa ei saanud. Kohale jõudes oli juba enamik rahvast kohal. Asusime meiegi siis tuttavatega rääkima. Sakist olid veel Kristel ja Tarvi ning veteranidest Piret ning Indrek. Söök oli hea või õigemini kommid ja trühvlid. Ka joogid olid head. Ja inimesed, muidugi! Nii palju tuttavaid, et ei kujutagi ette- Viljandist vibulaskjad, kes olid sõudjatele päris napilt kaotanud oma maakonna noorsportlase tiitlid, lisaks Olümpiaakadeemiast Heigot, loomulikult meie neljapaat kolme esindajaga, enam-vähem 101 Riigikogu liiget olid ka kohal. Neid oli veel, keda ma nägin, kuid praegu ei meenu kahjuks mitte keegi. Show oli vinge, esinejatega polnud nad see aasta ka õnneks pange pannud, kuna Laura Põldvere, Ewert and two dragons, Rasmus Rändvee ja keegi neljas on ju tuntud ja laulavad ka ju hästi. Vahepeal oli ka kaunite kunstide esindajaid, aga neid kõiki ma küll loetlema ei hakka. Kõige parem hetk oli ikkagi see, kui sõudjad said korragi laval ära käidud ja seda sellepärast, et pälviti Aasta Meeskonna tiitel. Ja muidugi oskasid nad hästi mõnusalt pikaks venitada enda osa ja seetõttu olid nad kahtlaselt kaua laval. Videomontaažid, mida meile näidati olid ka päris vägevad... Tekitasid tibutagi mulle lausa selga, kui meenutasime Olümpia hetki. Ülejäänud tiitleid saate niigi Postimehest ja sajast muust meediaallikast lugeda, seetõttu hoian teie aega kokku. Pärast show'd käisime neljapaadi kolmelt esinejalt autogramme raamatusse võtma ning pildistamas ja vanade tuttavatega rääkimas. Lõppes meie väike retk Statoilis, kust ostsime teepeale süüa ning hakkasim tagasi kodu poole sõitma. Minul oli loomulikult hea elu. Tagaistmel laiutasin üksi- pikutasin, jalad akna peal, trühvleid ja hot dog'i süües ning lemmikplaylisti kuulates. Koju jõudsime poole nelja paiku ja neli saime magama. Loomulikult olin ma rampväsinud, nüüd ongi õige hetk pikali visata ja välja magada.
Suurepärane õhtu väga ilusas Nokia kontserdimajas.
PS! Väike abiline kodus oli Alice :)
Aitäh!



Jälle kuulmiseni