Monday, 28 October 2013

Blankenberg

Kaks päeva on möödunud väga kiiresti. Esimesel päeval oli ametlikum osa ning kuna mulle tundus, et asjad pole päris täpselt korraldatud, siis saime natuke vaba aega ning otsustasime linna peale minna. Lihtsalt kaart kätte ja minek. Brugget nimetatakse ka põhja Veneetsiaks ja sellepärast läksime kohe alguses kanalite juurde. Lemmikosa linna juures on see, et enamikosa on vanalinna ja väga mõnus on kõndida, huvtavam kindlasti kui Eestis. Käisime Belgiale omaseid šokolaadipoode uudistamas ning postkaarte ostmas. Ka toit on siin väga hea. Hiljem toimus terve komiteega linna peal orienteerumine (loe: pildistamine ja jalutamine) ning hiljem üksteise nimede õppimine. Täna, esmaspäeval, algas see tegelik töö. Hommikul juba töö. Pause oli vähe, aga oli ka aru saada, sest enamik tööd pidi täna õhtuks valmis saama. Minu komiteeks on Education and Culture ehk eesti keeles haridus ja kultuur. Teema on lai, aga toime tuleb kõigega ningpraegu peabki murekohti välja tooma, et General Assembly's töö sujuks ja meie teema läbi läheks. 
Asi, mis mulle Belgia juures tõesti meeldib on kahekordsed rongid. Väga mugavad, soojad ning puhtad. Koguaeg. Ühesõnaga midagi hoopis teistsugust Eestist.
Natuke pilte, kõiki pilte saate näha Fotkist. Aga need laen sinna, kui olen tagasi Eestis.
Kui ei ole üht selfy't teinud, ei ole päev korda läinud!

Peaväljak




Need maitsvad Belgia vahvlid. Eriti head koos šokolaadiga!





Swarovski pood on 20 000 elanikuga linnas. Ikkagi Belgia.

Saturday, 26 October 2013

Belgiasse!

Kõik sai alguse laupäeva varahommikul kell 3.30, kui pidin üles ärkama ja sammud seadma lennujaama poole, sest 6.05 juba lennuk lahkus. Alustasime teed Frankfurdi poole, kus oli vahepeatus 5 tundi. Tõenäoliselt on üks Frankfurt üks kaunemaid linnu öösel/pimedas, sest vaade, mis lennukist avanes oli suurepärane. Viie tunni ajal jõudsime mitu korda söömas käia ning tutvuda teiste delegaatidega. Järgmine lend viis edasi Munichi. Vaated, mis akendest paistsid olid võrratud. Täpselt kuskilt ajakirjast välja lõigatud ja meie akendele kleebitud. Lendad vaikselt pilvevati sees ning aina hõljud. Munichist edasi tulime juba Belgiasse, Brüsselisse. Selle väikse aja jooksul, mis lennujaamas veetma, suutsin ma ära eksida ning lõpetasime taaskord sööminguga. Ja siis jõudsid islandlased. Võtsime kaks rongi, et jõuda Bruggesse ning siit edasi veel Blankenbergi autoga. Ühesõnaga liiga palju reisimist ühe päeva kohta, eriti arvestades fakti, et me oleme siiski ju Euroopas. Pere on tõeliselt kihvt, tundub, et kõik inimesed on neile omad ja tõsiselt soe vastuvõtt. Teades eestlaste külmust, siis jah, võib öelda, et oli see meie jaokski natuke teistmoodi saabumine.
Põhitööd ja muud asjad hakkavad aset leidma homme.
Üritan võimalikult tihti blogida, eks vaatab, kuidas jaksab.




Praegu ei hakka midagi enamat kirjutama, kuna uni tahab väljamagamist, asjad lahtipakkimist ja lihtsalt tahaks praegusest võtta vähegi viimast.
Kuuleme!

Wednesday, 23 October 2013

Pre-Belgia

Kätte on jõudnud see aeg, kui asi on kohe-kohe kohal. Kõigest kolm päeva jäänud. Kümme eestlast astuvad koos lennukile, et põrutada Euroopa Parlamendihoonesse, et teha tööd.
Kui aus olla, tundub mulle küll praegu, et hetkel teen ma rohkem tööd ning näen vaeva kui seal. See oleks hea, sest saaksin seal puhata, nautida ja õppida nende kultuuri lühikese nädalaga. Asju on palju, mida kaasa võtta ja mida lugeda/õppida. Kuid tugeva confidence boost'i sain ma juba European Youth Parliamendil ( EYP edasipidi) kätte. 18. oktoobrist 22. oktoobrini kestnud üritus, toimus Jaan Poska Gümnaasiumis. Mina olin ENVI II komisjonsis, mille põhiline eesmärk oli lahendada suitsetamisega kaasnevad probleemid, nende vältimine, eurooplaste tervisliku seisundi parandamine ja kõike muud veel samal ajal mitte pahuksisse minna tubakapoliitikutega. Sõpru kogunes nii Eestist, Lätist, Leedust kui ka Ukrainast. Magada saime vähe, kuna ööd kulusid kõnede kirjutamiseks ja statistika otsimiseks, niiet keskmine unetundide arv oli umbes 4-5 tundi ööpäevas. Kokkuvõttes läks kõik üsna edukalt, kuna öeldi, et jää ootama kutset ka mõnele EuropeanYouth Parliamendile(rahvusvahelisele). 
Ausaltöeldes pole mul grammigi viitsimist pakkida või mõelda sellele. Nimekiri on küll olemas, kuid nii palju on veel vaja osta ja mida pesta. Samuti järgiõppimise nimekiri on pikk. Selle peitsin ruttu ära, et enne Belgiasse minekut masendus ei tuleks. Siiamaani on masendus tekkinud, aga mitte kodutööde pärast. 
On vist veidi imelik, et mida lähemalt Belgia tuleb, seda vähem elevil ma olen, kuid olen kindel, et reede õhtul olen ma selline energiapall, et võimatu on magama minna ning laupäeva hommikul kell 4.50 astun juba rõõmsal näol teiste eestlaste juurde.