Wednesday, 19 March 2014

Kultuurigamma

Ausaltöeldes, pole ma siiamaani väga aru saanud, mis nädalapäev ja kuupäev on. Kõik läheb nii ruttu ja nii aeglaselt, et ei vii enam asju kokkugi. Imelik on mõelda, et olen neli täispikka päeva olnud ja tuleb laias laastus veel neli päeva, sest viienda varahommikul tuleme juba Eesti poole ära.
Kultuur: Meil on Eurovillage, mille sarnast ma polnud veel varem näinud. See kujutab endast üritust, kuhu kogunevad kõik riigid enda kaasavõetud toidu ja kostüümidega. Sellise väikse ala peal oli kohutavalt palju inimesi. nii palju kultuure koos oli üpris erakordne ning täiesti normaalseks peeti täiesti võhivõõrastega sõbraks saamist. Lisaks kõigile vahvatele toitudele, mida proovida sain, eriti prantsusepäraseid creppe, Soomest kartulisaia ( potato bread ), belglaste šokolaadi ja iirlaste leiba. Selle listiga võiks lõpmatult jätkata ja toidud/joogid, mida pakuti olid üsna eriskummalised ning tõenäoliselt pole elus enam mitte kunagi sellist võimalust. Ka igapäevaselt on päris teistsugune õppimine, kui see oleks tavaliselt, sest paar tundi rääkida moslemitest, nende kommetest ja eestlaste paganlikkusest on midagi uut. Siia peaks tooma näite, et siin üks minu väga headest sõbrannadest on moslem, teine on tulnud Indiast ja olen korduvalt tutvunud Jaapani ja Hiina päritolu inimestega. Lihtsalt nii teistsugune, nii kastist väljas mõtlemine.
Riia: Kui nüüd aus olla, siis ootasin ma ikka palju hullemat. Ootasin, et see poleks nii ilus, kui Tartu/Tallinna vanalinn, et oleks koledad Lasnamäe-stiilis majad. Aga tegelikult pole Riia üldse paha, see on armas koht, kus munakivid on palju mugavamad/paremad, kui meil.
Siiamaani on sessioon olnud päris mõnus, ootasin kohati isegi hullemat, kohati paremat. Komitee on küll tore, selle koha pealt kurta ei saa. Teambuildingus tegime näiteks tund aega origamit. Iga õhtu on samuti suures joones sisustatud, kas mingite õhtusöökidega või pidudega. Täna toimusid Euroconcerti katsed ning hea laulurahvas nagu me oleme, läksime meiegi sinna. Teades, et grupis on inimene ( vihje, vihje, vihje! ), kelle elu motoks on laulda võimalikult kõvasti ja valesti, siis võite isegi arvata, kas saime edasi või mitte....
Samas olles Eestile nii kaugel, kui samal ajal nii lähedal, on see tekitanud tahtmise igal vabal hetkel arvuti juurde suunduda, et leida, mis maailmas toimub, sest kursis hoida on tegelikult üpris keeruline.
Nüüd, tagasimõeldes imestan, et kuigi kodus olles tundus kohvrit pakkides justkui ei jääks mu riidekappi midagi alles ning et kõik tuleb kaasa, siis siin on pigem tunne, et riietest jääb puudu!
Tõenäoliselt peaks magama, sest täiesti kohutav, millised zombied enamik meist hommikuti on, aga nagu võttis meie komitee endale loosungiks "work hard, party harder".
Siiamaani olen katsunud prantsuse keelt õppida, aga mitte midagi pole välja tulnud, samas teistel tuleb eesti keel päris loomulikult... :)
Tsauki
Pilte saab kunagi väga palju hiljem!

No comments:

Post a Comment