Monday, 25 August 2014

Eesti noorte meistrivõistlused 2014

Lühidalt, ma luban. Ei peatu teemal pikalt, kuna pole väga millestki rääkida. Augusti teine pool on rahulikult läinud, sest puudusid raskusega jooks tööle ja tagasi ning kerge trenn töö juures ning üldse kasutasin igat vabat hetke puhkamiseks, kuna tean, et antud koormuse juures põleksin koolis juba teisel nädalal läbi.
ENMV võistlesin see aasta ainult ühesega ning seda seetõttu, et pole paarilist, kellega suuremat paati sõita ja samas pole mul kunagi ühese seltskonna vastu midagi olnud. Laupäeva hommikul sain normaalselt magada ning ärgata ( loe: äratus polnud kella 6 paiku). Kella 9 paiku alustasime teekonda Pärnu poole, kuhu ma sõitsin koos kohtunikega. Minu sõidus polnud eelsõitu osavõtjate nappuse tõttu, sest tundus, et mindi pigem paarisaerulisetel kahepaatidel medalit püüdlema kui ühestel. Finaali algusaeg oli 16.30, mis oli igati sobilik, sest polnud kiirustamist, vaid sain endale kohaselt logeleda ning puhata. Ootusi just eriti polnud, kuna varasemad trennid ei olnud just kõige paremaid tulemusi näidanud. Distants ( 2000 m) möödus üleootuste kiiresti ning kuna polnud Pärnule kohast tugevat tuult ega lainet, mis oleksid võinud mind segada, lõpetasin teisena. Tunne oli hea, kuna tundus, et suhteliselt ökonoomse sõidu olin teinud, samas enda tehnikaga küll rahule ei jäänud. Õnneks on sõit filmitud ehk saan hiljem veidi analüüsida. Selle aastastelt Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistlustelt on siis medalikomplekt koos: N8+ I koht , TA 1x II koht (TA tähistab tüdrukute a-klassi ehk viimast juuniori aastat) ning N4- III koht (4- tähistab üksikaeru rooliata neljapaati).
Hiljem jäin Karolinale kaasa elama ning pärast sõitu suundusime suvilasse. Õhtut nautisime täiega, sest olime kahekesi kaugel muredest ning saime ka rahulikult puhata. Järgmise päeva hommik oli mul rahulik, kuna teisel päeval enam sõitu polnud. Selle asemel otsustasin minna Pärnu peale šoppama ning lihtsalt ilma nautima, kuna polnud ammu enam niisama Pärnu peal tuuritanud. Alustasin hommiku kohvikutiiruga ning jätkasin Pärnu keskuse ja Port Arturiga, kus kohtasin üht tuttavat, keda alguses ära ei tundnudki :). Rahulik päev lõppes sellega, et abistasin ning olin kohtunikele assistendiks, et natukenegi kasulik olla.
Üldjoontes võib öelda, et hea rahulik nädalavahetus oli ning ootasin pikisilmi, et võistlus läbi saaks. Ning just sellepärast, et lõpuks on mul aega iseendale ning saan ka enne kooli veidi tööst ja trennist puhata.

Kerge õhtune trenn


Wednesday, 6 August 2014

Kuumalaine ja EMV

Aeg on sealmaal, et juulile tagasivaadates leidsin, et olen jõudnud üpriski palju tegelikult ära teha. Kuu alguses sai käidud laulupeol, mis oli vägagi seiklusterohke ning kuidagi oodatust parem. Samuti olin tubli laps ja käisin vanaemal haiglas külas ja viisin talle kooki! Juuli, või kui siis aus olla siis ka kogu mu ülejäänud suvi, ühes ja samas rütmis: töö-trenn. Tööst vabadel päevadel saab trenni tehtud ja suve nautimiseks on vähe aega olnud, kuid lohutan sellega, et juulikuus olid ka enamik mu sõpru kuskil välismaal ehk suutsin ennast välja vabandada, miks ma välja täna õhtul minna ei viitsi. Samas suvi on päris lahe, sest töökoht pole ka kõige hullem- rannavalvuri tööl on plusse lisaks sellele, et ilusasti pruuniks saab! Tegelikult on suvi päris mõnusalt möödunud: 1. Ostsin koju endale sporditarbeid, et saaks ka kodus trenni tegema hakata. 2. Käinud Tartuffil, mis on eneseületus mulle, kuna ma üldjuhul ei viitsi pärast tööd/trenni ennast liigutada. 3. Lugenud palju raamatuid ning hakanud end ettevalmistama sügisel toimuvateks keeletestideks. 4. Reisi planeerimine- jah, asi on nüüd ametlik! Mina, Lotta ja Alice lähme sügisvaheajal Pariisi puhkama. 5. Olen selle suvega õppinud isegi veidi süüa tegema, mille üle olen tõsiselt uhke, sest kui veebruaris taoline olukord oli, elasin kaks nädalat põhimõtteliselt võileibade peal. Minu selle suve lemmikud on isetehtud smuuti ja puuvilja salat ning üht neist, olenevalt tujust, valmistan ma pea iga päev. Sellised väiksed asjad ongi suve mõnusaks teinud ning seetõttu on ka meeleolu chill.
Aga nüüd Eesti Meistrivõistlustest ka veidi. Mina, kes ma absoluutselt üksikaeru sõita ei oska, kui aus olla siis üldse suuri paate, pandi sõitma üksikaeru neljast ja kaheksast. Kokku sõita kummagi paadiga ei saanud enne võistluspäeva kordagi, ainult poolikutes koosseisudes. Kohale jõudnud, alustasime koheselt paatide kokkupanekuga, sest tahtsime enne startide algust ka kaheksasega väikse trenni teha ning kokkusõitu harjutada. Enne võistlusi jõudsin isaga veel käia linna peal ilma nautimas ja söömas. Kõigepealt oli neljane, millest mul just suurt vaimustust polnud ning seega lootus, et medalile tõmbame, üliväike. Kuid me üllatasime iseendaidgi vist, sest pronks tuli ära ning teisele kohale kaotust kõigest 0.2 sekundit. Pärast seda toimus koheselt kaheksasesse ümberistumine, kuid nagu alati, ei saanud Tartu paatkond seegi kord rahulikult teele asuda, sest paadi seade oli vale, kohtade ümberjaotus, abikronsa stardis lahtitulemine ja kollane kaart olid just need, mis näitasid, et sellest sõidust ei tule midagi välja. Kuid eksisime siingi, sest hoolimata tehtud konnast ja stardis eelviimaseks olemist, tõmbasime endid kullale ära. Traditsiooniline roolitüdruku vetteviskamine ja ise järelehüppamine läbi, kiirustasin koheselt riideid vahetama, et jõuda oma vanasia juubelile.
Pildid on saadud Delfist.