Tuesday, 20 October 2015

Täna on ju raamatukogu kella kaheni avatud!

Kätte on jõudmas aeg, mil tihtipeale veedan raamatukogus ja privaatsetes õpperuumides rohkem aega, kui seda teen oma toas. Viimasel ajal on tulnud isegi juhtumeid ette, kus raamatukogu töötajad on ütlema tulnud, et nad tahaksid raamatukogu sulgeda ja koju minna.
See võtabki kokku minu oktroobi alguses aset leidnud 11 (õppe)päeva, sest taaskord mingite vabade päevade tekkega kuu keskpaika, tehakse õppepäevi ette ja kärbitakse nädalavahetusi. Aga vähemalt on tulemas lühike sügisvaheaeg, mis on hea võimalus puhata oma esimese semestri esimesest poolest. Minu jaoks tähendab siis rannas lebotamist ja puhkamist ning kuna UV on siin madal, siis saab käia rannas rohkem, sest pruuniks saamine võtab aega.
Siinne elu on huvitavam, kui ma kunagi Eestis oleks ette kujutanud, just pakkumiste ja ürituste osas. Hiljuti tuli pakkumine, et Eesti peaminister väisab Dubaid 36 tunniks ning sooviks ka kohalike eestlastega kohtuda, mis on väga armas ja väikese riigi esindajatele ja kodanikele suurepärane võimalus. Ei olnud pikka viivitamist minu jah-sõna ütlemisega, kuigi järgmisel päeval oli statistika töö ja kodutööd ja esseed vajasid esitamist. Aga sellise kohtumise nimel olin ma valmis panustama oma nädalavahetuse vabu päevi. Kuna koolipäev dikteerib ikkagi mingil määral ürituste käiku, läksime Dubaisse taksoga (PS! Nagu eelnevates postitustes olen rõhutanud, siis siinsed hinnad on tunduvalt odavamad ning pole Eestiga võrreldav ehk kui tuled Dubaist Abu Dhabisse taksoga ja neli inimest on autos, siis tuleb igaühel maksta umbes 15 eurot, mis vaat, et mõne luksusbussi hinnastki odavam on). Kohale jõudsime üsna täpselt ning asukoht oli hästi mõnus, väga lähedal kohale, kus olin käinud ka Marhaba ajal oma lennuga õhtustamas pärast Burj Kalifa tipus käimist. Kohtumisele oli kutsutud nii peaminister koos äridelegatsiooniga Eestist kui ka kohalikud eestlased. Üritus oli kindlasti väga meeldejääv, sest paljude inimestega sai juttu räägitud, kellest oled varem ainult ajalehtedest lugenud. Palju tunti ka huvi meie ülikooli vastu, sest enamik inimesi (väljaspoolt Araabia Ühendemiraate) pole just väga kuulnud, et NYUl siin linnak asub. Tutvusime ka Abu Dhabi eestlastega ning olen väga positiivselt üllatunud, kui palju meid tegelikult siin on! Kõige lahedam on see, et enamik neist on ka NYU Abu Dhabis käinud, nimelt avalikel loengutel, mida meie ülikool korraldab. Loodetavasti annavad nad järgmine kord märku, kui siia satuvad. Õhtu jooksul sain Siim Sikkutilt, kellega ma aasta tagasi ka kirjavahetuses olin, kuid nüüd nägin näost näkku esimest korda, teada, et tegelikult tuleb president järgmine nädal Abu Dhabisse. Kohtuda temaga ei õnnestu, sest see on puhtalt tööalane visiit, aga tore on ikka teada, et kõrged Eesti riigi esindajad tihti siia kanti satuvad.
Link peaministri visiidi piltidele: https://valitsus.ee/et/galeriid/peaminister-dubais-ja-omaanis-19102015
Samuti olen katsunud leida iga päev aega, et käia trennis, sest kui ikka oled harjunud igapäevaselt midagi tegema, siis raske on täielikult ära jätta. Hommikune trenn äratab mind superhästi üles, siis pole väsinud ning õhtul saab kohe kodutöödele keskenduma hakata. Ainuke asi, millega ma väga rahul pole on see, et siin riigis pole eriti levinud idee rajada kergliikusteid või isegi midagi sarnast (jooksu- või kõnnikrajad). Näiteks linna mina rattaga sõita/joosta ei saakski, sest esimene kõnnitee sarnane asi algab alles umbes poole või kolmveerand tee pealt ülikoolist linna. Kõik see toob mind teema juurde, et jooksmiseks suuri võimalusi siin pole või no on, aga taaskord on mind Eesti ära hellitanud selliste lihtsalte asjade nagu 10-kilomeetrine jooksuring maja tagant. Ainukesed võimalused jooksmiseks on jooksulindil või väli- ja sisestaadionil, mis, kui tahad teha 1-tunnist või pooleteise pikkust trenni, on üsna vaimselt kurnav ja tüütav. Ehk minu suur lootus, et eriti rasked tingimused jooksutrennide ajal aitavad mul areneda, piirdub üsna tihti sisestaadionil joostes, sest välistaadion on avatud ainult õhtuti. Seega pean siin olema tunuvalt loovam, kui ma alguses arvasin.
Viimasel ajal on näha, kuidas postitamise tihedus on langenud ja seda kahel põhjusel, esiteks pole enam midagi nii põnevat ja uut kirjutada ning teiseks põhjuseks on vihje pealkirjas ehk kesksemestri eksamiperiood. Nüüd on tekkinud olukord, kus pean kirjutama keskmiselt kolm esseed nädalas. Nii juhtub, kui võtad kolm ainet neljast lugemis- ja kirjutamisintensiivsed.
PS! Õnneks on elu taaskord pööranud end tagasi normaalseks ehk kuidas ajaloo- ja kirjutamiskursused sujuvad paremini kui statistika; nii peabki olema, kõik on jälle vanas rütmis.
Koolimaja panoraam, mis ilmselgelt ei tulnud väga hästi välja








Järgmises postituses kajastan ka koolivaheaega!

No comments:

Post a Comment