Sunday, 25 December 2016

Ühendemiraatide aastapäev

Detsembrikuu on möödunud oodatust kiiremini. Kui semestri algus ei tahtnud mitte kuidagi hoogu saada, siis nüd on pigem vastupidi. Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Detsembri alguses oli meil taaskord põhjust tähistada. Novembri viimastel päevadel oli märtrite austamise päev, mil meenutasime neid, kes AÜE võidelnud ja langenud on. Sellele järgnesid meeletud pidustused üle kogu riigi, mis tähistasid AÜE 45. aastapäeva. Kesklinnas on teadupäraselt sellel päeval võimatu liikuda, mistõttu võtsime suuna hoopis teisele poole, Yas saarele. Päev kulmineerus väikesemate vormelite etteastega ning ilutulestikuga. Ülejäänud aja olnud proovinud oma asju koomale tõmmata. Ma olen aru saama hakanud, kui raske on asju kahe-kolme koha vahel jagada. Mida kuhu kaasa võtta, mida jätta (ja siis hiljem avastada, et ikkagi läheb vaja) jne. Keerulisemaks läheb vahetusaastale minnes, aga selle muretsemise jätan jaanuarisse.
Selline üllatus (mis-kes-kus) ootas mind ees ka postkastis, kui arvuti avasin. Nimelt pidin koju naasma 22. detsembril ning mul oli vastavalt kõik ka planeeritud. Laupäeva päeval potsatab aga mu postkasti Etihad Airways't kiri, milles tuletetakse meelde, et mul on 36 tunni pärast lend. Pärst mitut hetke, alustasin kontrolliga, ega see mingi vale informatsioon ei ole. Tõesti! Kool oli bookinud mulle kaks lendu Abu Dhabist koju Tallinnasse, ühe esmaspäevaks ja teise neljapäevaks. Arvatavasti tehti mingi viga. Seega pidin oma senistele plaanidele head aega ütlema ning selleasemel pidin hakkama kiiresti eksamiks kordama ja kohvreid pakkima. Nali naljaks, aga lennujaamas öeldi, et nad ise olid midagi sassi ajanud (või oli süsteemis viga või midagi kolmandat, sest ma lihtsalt ei pannud nende juttu tähele ja lihtsalt lootsin õnne peale, et nad bookivad mu ümber). Pikk jutt kokkuvõtvalt: 5 minuti pärast istusin taksosse ja sõitsin tagasi koolimajja. Kahe kohvriga. Ja tuju oli null. Paar päeva vegemist, paberite kordaajamist, mõtete mõlgutamist, sõpradega aja veetmist ja üllatus! Jälle oli aeg lennujaama minna. Uus katse.
Saingi läbi :)

December has passed faster than I expected. The beginning of the semester was rather slow and boring then the end of the semester was definitely one of the busiest times in my life. At the beginning of December, we had a reason for celebration. It all started at the end of November with Martyrs' Day and it was soon followed by the National Day of the UAE. PS! UAE is now 45-year-old federation. It is widely known fact that the Downtown is heavily populated during the celebration, so we decided to go to the other direction. We headed to Yas Island. It was a huge festival that included fireworks, F1 performance, and folk dances. I have kind of realized over past couple of months how difficult it is to keep on track what you have in which place, what to take on certain trips etc... It basically means I need to double everything I have.
Similar mess/surprise was waiting for me when I open my mailbox on Saturday noon. I was supposed to go home on Dec 22 and I had planned everything accordingly. The email stated that I have a flight in 36 hours (WHAT ?) and it was from Etihad Airways, so it had to be real. It said that the school had booked me a flight to home two tickets, on for Monday morning and other for Thursday morning. This meant that I had to start packing my suitcases and revising for my exams. However, when I got to the airport it came out as a mistake ( I really didn't pay attention, but I am pretty sure they mentioned some problem in the system or sth). Anyways, long story short, in 5 minutes I was already in the cab getting back to school with my two suitcases. I really didn't like the whole situation. This meant that I had three days of sleeping, writing essays and being with friends. And before I even noticed it was time to go. Action. Take two.
I am on my way!

Friday, 2 December 2016

On jälle see aeg aastas

..., mil tuleb 30-kraadises Araabias jõulutunne peale. See väljendub alateadlikult sissejuurdunud harjumusest hellitada end suusatamise mõtetetega, kuulata jõulumuusikat, teha piparkooke ja kõike muud, mida ma olen harjunud novembrikuus tavaliselt tegema, kuid siinses kliimas veidike veider tundub. Ma olen avastanud, et vast kõige positiivsem asi, mida Araabia mulle andnud on see, et ma olen aru saanud sellest, milline on minu arusaam normaalsusest ning kuidas see arvamus ei ühti umbes 80% õpilastega. Lisaks arusaam, mis mulle tegelikult meeldib ja mis ma arvasin endale meeldivat. Eestis olles arvasin alati, et suvi on aastaaegadest südamelähedaseim oma 3-kuulise suvevaheajaga, sõudetrennidega, värskete marjade, maal olemise ja rannaskäikudega. Nüüd, kui elan kuivas troopilises kliimas, olen väärtustama hakanud nelja aastaaega (ning Eesti viiendat aastaaega, milleks on halb suusailm). Ning kui ma tegelikult aus olen, siis olen ma tegelikult vist pigem ikkagi talveinimene...Enne paraku sellistest asjadest aru ei saa, kui ei ole aga oma liivakastist paar sammu kaugemale astunud ja midagi uut proovinud. PS. Asjale ei aita kaasa pere/sõpradega skaipimised, mil kõik õhinal räägivad lumest ja suusatamisest. Seepärast on mu mõtetest hakanud aina tihedamalt läbi käima mõte veeta kevadkoolivaheaeg mõnes mägikülas...
Sama kindel kui eestlaste fakt, et jaanipäev on juunikuus, on inimestele Araabia Ühendemiraatides kindel, et novembrikuus hakkavad vormeliässad Abu Dhabis rehve kulutama. Aasta suursündmusest võtsin ka see aasta osa. Taaskord on F1 näide sellest, kuidas mind ümbritseb huvitav aura või väga veider karma. Alguses olin kindel, et see on võib-olla kodukeskkonnaga seotud, kuid ausaltöeldes, mida rohkem ma reisin seda veidrama käekäigu mõningased asjad võtavad. Aga paljude asjade kokkulangemise tõttu, sain jälgida viimasel päeval just sõidu lõppu, tähistamist, ilutulestikku. Nii palju huvitavaid kogemusi kindlasti kaalus üles iga hilisõhtuse õppimise uue nädala jaoks ja vähesed unetunnid. Ahjaa, ja Jenson Buttoni autogrammi sain ka, kelle jaoks oli Abu Dhabi Grand Prix  just viimane sõit tema karjääris!
Kogu kogemusele on praegu pannud imelise punkti sõpradega piparkookide ja piparkoogimaja küpsetamine. Novembri keskel tegime koduste vahenditega taina, ostsime glasuuri ning detsembri alguses (Araabia Ühendemiraatide aastapäeva tähistamise puhuks) küpsetasime 4 tundi piparkooke. Sellele lisaks mõtlesin teha ka nn hirmufaktorit ja anda neile verivorste hapukoore ja aroomisoolaga, mida ema oli kodust oktoobris kaasa toonud. Minu üllatus oli suur, kui tuli välja, et kõigile see meeltmööda oli! 

It is this time of the year again when the Christmas spirit comes. Unconsciously it is expressed in ingrained ideas of skiing, listening Christmas carols, make gingerbread and so on. This has made me appreciate my background and traditions that are far too weird for this culture and climate. I guess the most positive thing that living in the UAE has given to me is the understand of normality and how much it differs from approximately 80% of the students. In addition, understanding what I like and what not. Like the previous year, I still feel that snow and wider conception of winter, is way too big part of me to ignore it (hint: one of the reasons why I picked a European city for exchange year). Now living in the arid tropical zone, I have started to value 4 seasons (and Estonian fifth season called bad ski weather). But you won't understand it before you step the first step out of your comfort zone and explore the world... PS! Skyping session with friends and family really don't help me since all they speak about is how they already have snow since the second week of November. Now, more than ever, I have determined to spend some time skiing in Europe.
The celebration of the last session of F1 in Abu Dhabi is as guaranteed as Midsummer Eve for Estonians. And I had a chance to see what was happening behind the curtains, just like last year. This event is another example that things just happen to me or that I have weird karma. Before, when I used to live in Estonia, I was sure that I was just not meant for that environment, but after moving to Abu Dhabi, I understood that there is something about me and not the environment. Nevertheless, I was lucky to capture few last minutes of the race and fireworks.All of the experiences definitely outweigh every night of studying for the new week and those few hours of sleep at night. By the way, I also received the autograph from Jenson Button, to whom Abu Dhabi Grand Prix was the last race fo his racing career. 
Baking gingerbread and a gingerbread house with my friends have definitely nailed the entire past couple of weeks. In the middle of November, we made the mixture, bought icing and now, right before the celebration of the UAE National Day, baked gingerbreads for 4 hours! I also planned to offer my friend some Christmas food from home. I served blood sausage with sour cream (smetana) and aromatic salt that my mom had brought with her. You could imagine my surprise when they all said that they liked it and demanded more!



















Friday, 11 November 2016

Keeltest

Kui heitsin pilgu oma selle kooliaastastele postitustele, siis oli selle üheks läbivaks jooneks Dubai. Nüüd ma kirjutan siis kõigest, mida ma tegelikult vahepeal teinud olen.
Vahepeal oli siis kolme aine eksamid: prantsuse keel, demokraatia ning areng Ida-Euroopas ning Venemaal ning viimaks ka sissejuhatus võrdlevasse poliitikasse. Nüüd, semestri keskpaigas võin öelda, et need kolm ja mu üldaine, on mulle väga väga meeldima hakanud. Minu Ida-Euroopa ja Venemaa tunni õnnestumisse on kaasa aidanud isegi mu vanemate teadmised, kui endal on teadmisi selle vallas vajaka jäänud.
Samuti tegelesin pärast kooli ühe näitusega, kus aitasin meie kooli viimase aasta tudengil kogu esitlust ja näitust läbi viia. Lõpptulemus oli see, et vastuvõtule tuli palju-palju inimesi (selleks ajaks olin mina juba Dubai lennujaamas ema ootamas) ning näitus sai ka palju kajastust. Lisaks alustasime Giuliaga huvigrupi, mis kooli bürokraatia taga tiksub, kuid loodetavasti saab juba varsti jalad alla!
Nüüd aga natuke tesitsugusest teemast. Eelmine aasta puutusin igapäevaselt kokku kahe keelega, milleks olid eesti ja inglise. See aasta lisasin tunniplaani võõrkeeleõpingud (prantuse keel). Prantsuse keele õpingutel olen tähele pannud huvitavat fakti, kuidas ma sõnade tähendused kord ingle ja kord eesti keeles kirjutan, mis teeb mu kordamislehed kolmkeelseks. Samal ajal olen täheldanud sõnade sarnasusi ka vene keelega ning nii mõnigi kord tunnis olen proovinud niiviisi ka vene keelt meelde tuletada. Sellele lisaks sain nüüd lõpuks teisest semestri poolest võtma hakata vabatahtlikku saksa keelt kord nädalas, et keelt mitte unustada. See tähendab aga üpris suurt segadust, sest samal ajal kui proovin prantuse keele hääldust paika panna, hakkab saksa keel omi trikke tegema. Teisipäeva lõpuks jooksin ma omadega täitsa tupikusse, sest ma enam isegi ei saanud aru mitmest keelest ma proovin lauseid kokku panna. Huvitav, mis siis saaks, kui kool peaks võimaldama saksa ja vene keele tunde ka ainepunktide eest ja ma reaalselt võtaksin neid...Siis oleks täenäoliselt kõik sassis. Loodetavasti on taoline segadus vaid ajutine ning semestri edenedes lähevad asjad paremuse suunas. Teine huvitav tähelepaneks on tulnud kinosaalist, kus filmide audio on loomupäraselt inglise keeles ja subtiitrid araabia keeles (emirati dialektis), kuid sellele lisaks on veel ka prantsuse keele subtiitrid, mis teeb minu elu paremaks, sest nii saan teksti kaasa lugeda.
Vahepeal olen jõudnud ka kahele ujumisvõistlusele, millest üks toimus Emirates Palaces ja teine Le Meridieni hotellis. Minu jaoks esimesed professionaalsemad ujumisvõistlused. Lisaks veel tõsiasi, et ujume avavees ehk lõpetades (Emirates Palaces oli 800 meetrit ja Le Meridienis 1000 meetrit) on suu ja silmad ikka päris korralikult üle soolatatud. Emirates Palaces oli omamoodi huvitav, sest võistluse alguses anti teada, et haisid ei tohiks hetkel võisluspaigas olla, aga kui ujudes peaks kohtama, siis ujuda lähima kajakini. Vot selliseid probleeme vist Eestis avavee ujumisvõistlustel ei ole...

When I glanced at my blog posts from this year then I saw an occurring theme: Dubai. Now I want to prove that there is much more going on. This post is on my current observations of my everyday life. I had three mid-terms: Comparative Politics, Democracy and Development in Eastern Europe and Russia, and French. Now, more than half-through semester, I can say that I like all of these three subjects along with my Core class.For example, even my parents have contributed to my studies here, sometimes helping me out with my Eastern Europe class.
The first part of the semester I dedicated myself to help out a senior's exhibition which was a huge success! Now, it will be exhibited in Dubai for quite some time. The other thing that I am involved in is a student interest group (SIG) that I co-founded with Giulia.
Last year I used mainly two languages (English and Estonian), however, this year I decided to take up a new language (French). I have realized several times in the class how I translate words from French into Estonian and English interchangeably. It's not only in the class, but I tend to continue doing this even on my review sheets which makes things a lot messier! Time to time I try to recall some Russian words while learning French, but it makes things even more confusing. In addition, I have decided to participate in non-credit German classes to freshen up myself a bit. Luckily things are not as worse as I thought! This means that now I am speaking usually four languages a day! This reminds me another odd thing that I noticed when going to movies here. Apart from having Arabic subtitles, which is pretty logical, they also have French subtitles under Arabic ones, just like in Estonia they have Russian subtitles under Estonian. For as much as I know, there shouldn't be that many French people in Abu Dhabi, but how knows!
After my last post, I have had two (open-water) swimming competitions, one was held at the Emirates Palace and the other in Le Meridien hotel. They marked the start of my rather more professional swimming competitions. Both were rather long distances: Emirates Palace hosted a 800-meter event and Le Meridien 1000-meter event. The issue that disturbs me the most here is that after the swim your mouth and eyes will feel the power of salt for quite a bit. Just before the start of the race at Emirates Palace, there was an announcement that there should not be sharks in the competition area, however, should we encounter one, we must swim as fast to the first floating kayak. These are the issues that are definitely not relevant to any swimming event at home, in Estonia.




@Emirate Palace

Meie ujumisgrupp/Our swimteam




Saturday, 29 October 2016

Koolivaheaeg Dubais

Tõenäoliselt pole ma ammu juba nii kurb olnud kui 24. ja 25. oktoobril, sest esiteks siis läks minu turistigrupp tagasi Eestise ning järgmisel hommikul saadavad sõbrad mulle pilte ja videoid Eesti esimesest lumest, vot nii suurt suusatamise isu pole juba ammu olnud. Peab vist varsti ikka Dubais suusatamas käima...
Esmaspäeval kulmineerusid kolm kesksemestri eksamit ning juba teisipäeval pärast tunde sain lubada peaaegu nädalapikkuse puhkuse Dubais. Tavaliseks rutiiniks sai hommikuti päikesevõtmine ning õhtuti vaatamisväärtuste külastamine. Kunagi, kui igas seitsmes emiraadis on käidud, peaks tegema iga emiraadi kohta vist põhiliste külastuskohtade listi, sest uskuge mind, peale Dubai on sellel riigil rohkematki pakkuda. Dubais tegime loomulikult kohustusliku Burj Khalifa ringi ning vaatasime purskkaeve, käisime Dubai Mall-is (, kus eksisime ära rohkem kordi kui kahe käel sõrmi on), käisime Dubai Outlet Mall-is ning veetsime aega Jumeirah Beach Residences (JBR) alal. Ühe päeva veetsime ka Abu Dhabis, kus tundsin end palju kodusemalt ning sai tehtud turvaline Sheikh Zayed peamošee, ülikooli, Emirates Palace, Corniche ja keskturu (Central Souk) tiir.
Südame tegid kindlasti soojemaks kohvriga kaasa tulnud vanaema kotletid otse Reolast! Ma pole juba ammu midagi nii-nii head saanud (ma olen maailma suurim vanaema kotlettide fänn). Lisaks sellele oli kaasas kõik, mida minu hing vähegi ihkas: kohupiim, hapukoor (tatrapudru jaoks), mitu pätsi musta leiba, purk marineeritud seeni, detsembrikuuks pakk verivorste, juustu, šokolaade ja kirju koer. Kaasa oli võetud ka paar õuna, mille kodune maitse pole kohalike Lumivalgekese punaste õuntega võrreldavgi.
Ülimalt hea oli siinsest ülikoolimullist välja saada ja normaalset ja aktiivset elu elada. Pealegi joonistus aina tugevamini minu jaoks väja erinevused Abu Dhabi ja Dubai vahel ning miks mulle Dubai rohkem meeldiks. Siinkohal, ma arvan, et pildid räägivad enda eest. Nüüd aga tagasi koolirutiini!

I think I haven't been this sad for a while. Two things happened roughly at the same time: my tourist group had to go back to Estonia and the next day my friends kept flooding me with pictures of first snow at home. I was jealous; I guess I have to go to Dubai indoor skiing centre to try it out...
On Monday, I finished three of my mid-terms and on Tuesday I packed my suitcases after my last class and headed to Dubai for a holiday. Most of the days started with taking the sun in the mornings and continued with sightseeing in the afternoon. I genuinely feel that after I have visited all the seven emirates, I should do an ultimate travel guide for each of them, because there is so much more to see besides Dubai. Of course, we visited Burj Khalifa and the dancing fountains, went to Dubai Mall (where we were lucky enough to get lost a lot more than one could even count), Dubai Outlet Mall and spent time at Jumeirah Beach Residences (JBR). I insisted spending one day at Abu Dhabi, where I could feel myself like a fish in the sea. I did the typical tour of Sheikh Zayed Grand Mosque, university, Corniche, Emirates Palace and Central Souk.
I was deeply touched by the nice gesture from my granny who had made minced meat patties that were delivered to me by my mum. In addition, I was spoiled with curd cheese, sour cream (people in UAE also know it as smetana) for my buckwheat porridge, black rye bread, pickled mushrooms, blood sausages, cheese, chocolate, and a homemade cake out of chocolate and cookies called Colourful Dog (direct translation). I was also lucky enough to eat few apples from home that actually had a nice taste and didn't look like ones from the Snow White movie.
It was a nice change to get out of the school routine and live a normal life. It was also a great way to see differences between Abu Dhabi and Dubai, since, by their nature, are two very different cities. I think,in this case, pictures will tell more than words. I will be heading back to school!

JBR

JBR

Vaade JBR-le rannast/the view to JBR from the beach


Emaga Burj Khalifa ees/in front of Burj Khalifa with my mum





JBR õhtutuledes/JBR at night

Metroodes tuleb hoolega tähele panna, milline on naiste vagun, milline Kuldklassi ning milline tavaklassi/In metro you have to pay close attention to which vagons are for females and families, which for Gold Class and which ones are for ordinary people.

Siin pildil kannan enda isiklikku abayat, mille soetasin umbes 40 euroga/In this picture I wear an abaya that I bought with approximately 40 euros.

Turistigrupp Etihadi tornide ees/me and my tourist group in front of the Etihad Towers.

Emirates Palaces teed ja kohvi joomas. Minu seljataga oli tšellist, kes mängis terve selle aja/At the Emirates Palace for afternoon tea and coffee. There was a cellist playing behind me the entire time.








Tuesday, 11 October 2016

Pöidlad pihus

Just-just kukkusid väga oluliste otsuste tähtajad. Otsused, mida ma siin ülikoolis kõige olulisemateks pean on seotud minu reisimisega: kas NYU AD võimaldab mulle teha välissemestrit ja j-termi just seal kus mina seda tahan? Jaanuarikuuga on asi kindel, sain enda esimese valiku ning seega Abu Dhabi ning kolme nädalaga olen ühe kohustusliku aine võrra jälle lõpetamisele lähemal. Teisalt annab see mulle järgmisel aastal vabaduse reisida sinna, kuhu ma ise tahan. Praegu keerlevad mõtted Sydney, Accra ja Buenos Airese ümber. Enne seda tuli ära otsustada ka kus veeta kevadsemester. Avaldust ise hakkasin täitma mais, juuni alguseks pidi see esitatud olema ning juuli lõpus või augusti alguses sain NYU Abu Dhabi poolt jaatava vastuse. See aga ei ole lõplik! Kui Abu Dhabi voorust saad jaatava vastuse, siis edasi lähevad avaldused suurde NYU-ülesse lõppvooru, kus välissemestritele kandideerivad nii Abu Dhabi, Shanghai kui ka New Yorgi õpilased. Kokku kestab seega kogu protsess umbes 5 kuud. Tulemused pidid esialgsetel andmetel välja tulema 10. oktoobril. Kui koolipäev läbi ja mingeid uudiseid veel polnud, hakkasime aimama, et tõenäoliselt peame arvestama, et kirju saadetakse New Yorgis, niisiis mõtlesime strateegilistele kellaaegadele ja arvutasime endale sobiva ajavööndi järgi tõenäolised kirja saabumise ajad. Ikka mitte midagi. Kuna võime keskenduda oli nullilähedane, otsustasin magama minna ja hommikul varem tõusta, siis peab kiri postkastis olema ning siis suudan ka keskenduda. Jah, lõpuks, kohaliku aja järgi kell kolm oligi minu emailile potsatanud kiri juhistega, kuidas kinnitada oma valik. Olingi saanud Pariisi. Olen juba viimased kuu aega otsinud välja need 50 kohta, mida Pariisis/Prantsusmaal peab nägema, printinud välja kaarte ning teinud reisiplaane. Lõpuks tasus see kõik ära!
Viimastel nädalavahetustel olen rahulikumalt võtnud ning rohkem kodustele tegevustele keskendunud, sest kohe varsti on eesootamas lühendatud nädalavahetus (eelnevate riigipühade toimumise tõttu) ning pärast seda on kesksemestri eksamid. See aasta olen tõesti õnnelikum. 12 aastat Eesti koolisüsteemi on mind pigem kokku laulatanud eksamite ja kodutöödega kui filosoofiliste kirjanditega.
Nüüd lähen endale aga abayat ostlema. Sellest aga juba järgmine kord!

It is this time of the year again when the students of NYUAD are getting to know their final decisions of their study away and j-terms.In my opinion, struggling to find perfect study away site and j-term location are the most difficult ones in students' lives right now. Last year Shanghai was my second choice, fortunately, this year I received my first choice which was Abu Dhabi. I desperately wanted to stay here to finish one of my many requirements for Political Science. Staying in Abu Dhabi this j-term is also liberating because it means that next year I can once again travel around the world for a month. Hopefully, I can spend j-term in 2018 in Accra, Sydney or Buenos Aires. Before the next j-term, I also had to choose where do I want to spend my spring semester. The application process started in May and had to be completed by June 1. Then in late July or early August, they gave us initial confirmation. Those who received positive initial results from NYU Abu Dhabi knew that this is not final because  New York has to approve it as well. The second round means that students from all three campuses have to compete with each other to secure the places. The whole process so far took approximately 5 months. We were supposed to receive final confirmation on October 10, but as classes passed and no results were released, we assumed that probably they will send all the letters from New York. We thought what would be logical, yet strategic times when they would send the letters. We calculated everything according to right time zones, but nothing. Due to excitement and inability to focus, I decided to go to sleep early and start studying early morning when I have the results. The letter said YES. This meant that all my google searches for '50 places you must see in Paris/France', late night obsessions and planning trips finally paid off!
All in all, I have taken things rather slowly here and thus, I do not have a lot of news. Due to a number of Islamic holidays at the beginning of the school year, we now have to face weeks without weekend since free days were substituted with school days. Yet I cannot complain. This year is much better since I actually will have exams, not only philosophical essays. I guess following Estonian curriculum for 12 years, did leave its mark.
Now I am off to buy an abaya!

2 aastat tagasi Pariisis/2 years ago in Paris

Emirates Palace



A6

Wagnerit kuulamas/Listening to Wagner

Mosaiik Emirates Palaces/Mosaic in the Emirates Palace

Ühikas/This is my dorm building for this semester

Giulia, Katrini ja Veronikaga



Thursday, 22 September 2016

Eid al-Adha

See aasta saabus minipuhkus juba õige vara, nimelt oli meil 10-13. september vaba. Vahetevahel mulle täitsa meeldib, et ülikool just Araabias asub, sest lisaks oma tavalistele ja traditsioonilistele koolivaheaegadele on meil ka islamiga seotud vaheajad. Seekord tähistasid moslemid Eid al-Adha, mis otsetõlkes võiks tähendada ohverduse festivali. Kogu kultuuri ja traditsioonide nimel ma sõna veel võtta ei julge, kuid nende pidustuste kohta on päris palju informatsiooni interneti avarustes. Kohalikud soovitasid peaaegu võrdusmärgi panna Eid al-Adha ja jõulude vahele, sest põhimõtted pidid paljuski kattuma. Selle puhul oli linnades suured ilutulestikud ning põhirõhk on perega aja veetmisel ning sugulaste külastamisel. Kuna meie, rahvusvahelised üliõpilased, seda viimast lausepoolt rakendada ei saa, siis leidsid paljud endale mõne muu vahva viisi, kuidas neid päevi veeta. Mina käisin Katriniga Dubais, eelkõige just sellepärast, et oktoobris saabuvate külaliste jaoks end mingilgi määral ette valmistada ja kurssi viia, kuidas üks või teine asi töötab, mida teha ja mida mitte. Jäime seekord Burj Khalifa ja kesklinna piirkonda, mis on suhteliselt populaarsed kohad. Dubai Marinasse seekord ei jõudnudki, mis on põhiline piirkond, kus käib melu ning kus on täpselt sellised majad ja autod ja kaatrid, mille poolest Dubai tuntud on. Marinasse lähen aga juba oktoobri lõpus. Seega võib reisi positiivsetes nootides kokku võtta, sest käisime head (ja koolisööklale vaheldust saades) erinevates Liibanoni restoranides söömas, päikest võtmast ja linnaga tutvumas.
Huvitav seik siinmail reisides hakkas mulle iseäranis silma just Dubais. Kui muidu paistab Araabia Ühendemiraadid igati uuendusliku ja kaasaaegse linnana, siis näiteks Dubai meka ja Abu Dhabi vahelise bussiliini ajagraafikut peab tikutulega inernetist taga otsima. Minul nii palju kannatust polnud ja aegu lõpuks ei leidnudki. Seega otsustasin minna lihtsalt kohale ja lootsin hea õnne peale. Kassas töötav mees ei osanud mind samuti aidata, mainis vaid mokaotsast, et bussid väljuvad iga 20 minuti tagant. Kui olin talle piisavalt kaua närvidele käinud, oli ta lõpuks nõus ka jagama, millal esimene buss väljus, et saaksin seejärel rakendada oma laiast matemaatikast saadud oskusi, et välja arvutada järgmine bussi väljumine. Olin täpselt ajastanud, õnneks. Kuid teekond piletikassast, kus mul oli eelis tänu oma õrnemale soole, bussiukseni kujunes ka omamoodi simaringi avardavaks. Nimelt sain ma aru, et ma olen ainuke eurooplane tervel suurel alal ning et mind silmanurgast saatsid mind nii mitmetegi inimeste pilgud (olin konservatiivselt riides). Pidin tõdema, et siinmail ei satu keskmine kuni ülirikas klass mitte kunagi bussijaama. Kel vähegi taskud kupüüre täis, kasutavad kas taksoteenust või kominatsiooni metroost/rongist ja taksost. Eestis kasutavad väga erinevates klassidest ja kihtidest inimesed ühistransport, siin aga erinevate protsesside lõpptulemusena eriti mitte. Bussid ei ole isegi mitte ebameeldivad või äralagunemisäärel, aga lihtsalt ei ole siiani veel inimestele südamelähedaseks saanud. Nagu ikka sain bussis taaskord avardada inimeste silmaringi ning teha vahet riikidel Austraalia, Austria ja Eesti, mis mingil huvitaval kombel välismaallastele inglise keeles justki üht riiki meenutavad.
Otsustasin ka see aasta muuta oma harjumusi siin ja see tähendas muuta neid Eesti harjumuste sarnasemaks. See mõjutas eriti tugevalt just söögilauda, täpsustavalt hommikusöögilauda. Minu jaoks on kodumaal harjumuspärane söök vaieldamatult tervislikum, kui koolisööklas pakutav. Pagasiga õnnestus mul kaasa sahkerdada tervelt pool kilo hapukoort, käsipagasis tatrahelbed ning aroomisool. Nii suutsin ma päris pikalt hommikuti just tartapudruga end üles äratada, kuid nagu iga ilus muinasjutt, lõppes ka minu unenägu hetkel, mil hapukoor otsa sai. See sundis mind pudrule alternatiivi otsima, ja leidsingi! Nii uskumatult kui see ka ei kõla, leidsin selle veel lausa ülikoolilinnaku poest. Siin müüakse minu imestuseks isegi kodujuustu. Tõsi, juurdehindlus on nii umbes kolmekordne võrreldes Eesti hindadega, kuid hetkeks, mil ma hinda nägin, olin saatanale juba terve käe ulatanud. Maitse küll suurem asi ei ole (loe: see tähendab niisama igavusest, ma seda ei sööks, nagu ma seda kodus olin harjunud tegema), kuid maitsestades köögiviljade ning (Eestist kaasavõetud öko-) tomatimaitseainega on see täitsa arvestatav hommikueine. Sellisel positiivsel kursil jätkuvad minu otsingud kehale sõbralikuma toidu nimel.
Uute värvikate seiklusteni!


Our mini holiday kicked off already September 10 when Eid-al-Adha celebrations started. Sometimes I find myself thinking that it is pretty nice when your university is situated in the Middle East because then you can enjoy all the Islamic holidays in addition to Western ones. As little as I know about the holiday, it is a holiday of sacrifice. I do not feel comfortable distributing information about Emirati tradition, culture and holidays, I can assure there is plenty of information on the web on this particular topic. Somebody said to me that it would be easier for me to understand if I would perceive this holiday like Christmas. This is the time you spend with your family and visit relatives, children get money and/or gifts, cities are decorated and in every city huge fireworks takes place. Since us, international students, mostly did not celebrate this holiday, we had to find other means to spend the days. I and Katrin visited Dubai with the idea to gain more inside information that could be useful while my mom comes to visit me. We spent most of our time in Downtown Dubai and in the neighbourhood of Burj Khalifa. We did not end up going to Dubai Marina which is the most known region of Dubai, the region where we can see skyscrapers, yachts, cars and everything Dubai is best known for. I have plenty of time to explore the area when I am with my guests.
An interesting moment caught my eye in Dubai. Although this situation isn't new to me, it had much stronger visible contrast than in Abu Dhabi. The UAE is known for its forward-facing and mind-blowing ideas, however, there is a lot of improvement in some fields. For example, there is still no schedule for buses moving between the capital and Dubai, I mean there is, but it is not available. I tried my best to find it online, but either I lack excellent researcher skills or there simply is no plan online, there was nothing. I decided just to crab a taxi and head to the bus station and let the right water bring me to the right shore. A young man who was selling tickets couldn't help me, only mentioned that buses depart after every 20 minutes. Probably I was getting on his nerves after a while, so he was kind enough to share the time of the first bus of the day. Finally, I was able to use my 'advanced' level math skills to calculate the next bus. For my own luck, I have excellent time planning skills to I made it to the bus. However, there are no designated seats, sit where you want. If you are a lady you get quicker service because the prefer elderly, children and ladies before everybody else. I also understood that I was probably the only European in the whole station. It has to be understood that middle-income or rich people do not step their foot into public transport. If you earn a considerable amount of money, you aim for private car, taxi or worst case metro, the latter is surprisingly good (it has a schedule, pricing and it is convenient). The whole idea is slightly odd to me since public transport is used widely in my home country. Buses, trains, ferries etc are used by large number of people. Here, the buses are neither  unpleasant nor on the verge of falling apart, however, they do not seem to be hugely popular. Coming back to my experience in the bus, I was honored once again to thoroughly explain the difference between Estonia, Austria and Australia, because apparently they seem to be the same country for foreigners.
This year I decided to change my habits, making them similar to the ones I follow at home. This concerned especially my eating habits. The food at home is times healthier than the one offered in the dining hall. I was able to sneak in sour cream, flavored salt and buckwheat porridge that made my mornings a lot more enjoyable. Like every fairy tale, this had to stop at some point. It happened at the same moment when I ran out of sour cream. This urged myself to explore our campus store that in the end was able to surprise me. They offered cottage cheese. I much admit that the price is three times the price I am used to buy it, but I had already given my arm to the satan. The taste is nothing spectacular, but if I add vegetables, spices and tomato flavor spice, it actually makes decent breakfast. On this positive tone, I am going to finish the post.



Uue silla ja kanali ehitus/ The construction of new bridge and canal


See on näide Dubai allahindlustest. Alghind 14600 AED, mis on umbes 3650 €, uus hind 6570 (1642 €)
This is an excellent example of the sales in Dubai. 14600 AED could be calculated into roughly 3650 € and the final price 1642 €.









Tuesday, 13 September 2016

Je ne parle pas encore française- ma ei räägi veel prantsuse keelt

Ma olen üpris kindel, et pärast nelja ülikoolis veedetud aastat võiksin ma saada eksperdiks lennukitoidu ning nende filmivaliku teemal, sest tundub kuidagi uskumatu, kui palju (ja tihti) ma lendama pean. Siinkohal pean mõnesmõttes ka tänulik olema ülikoolile, kes eelistab, et me sõidaks Etihadi lennukitega, mis on pika puuga maailma parim lennufirma.
Nüüd alustan seda postitust täieõigusliku teisekursuslasena. Hea meel on tagasi koolis olla ja näha inimesi, keda pole 3-8 kuud näinud (olenevalt sellest, kas inimesed on välissemestrit teinud või mitte). Lisaks sõpradele oli mul ka hea meel oma korteri üle. Peale minu ja Giulia elavad korteris veel Tala ja Donia vastavalt Jordaaniast ja Egiptusest. Doniat tean ma tänu hommikustele ujumistrennidele ja Talaga väga palju eelnevalt kokku puutunud ei olnudki. Sellest hoolimata sobib meie kooslus suurepäraselt.
Kool on täie hooga käima läinud ning tunnid on põnevad, eriti prantsuse keel. Kui teistes tundides oskan kaasa rääkida, siis prantsuse keel nõuab ikka veel väga palju harjumist. Samas on keeleõpe siin intensiivsem kui ma arvasin. Keeletunnid toimuvad neli korda nädalas ning nädalas veedan kokku 5 astronoomilist tundi keelt õppides. Võrreldes Härmaga, kus inglise keelt oli lausa ühe kursuse võrra rohkem kui eesti keelt, oli meil astronoomilistesse tundidesse arvutades ikkagi keeleõpet vähem, sest kuigi keeletunnid toimusid viis korda nädalas, oli nende pikkuseks ju vaid 45 minutit. Esimese nädala lõpuks valutasid mul lõualihased, sest siiani on raske õppida hoopis teistsugust keelt (prantsuse keel ei ole võrreldav ei vene, saksa ega eesti keelega). Eks siis esimese semestri lõpuks näe kui kaugel ma prantsuse keele ja kultuuri õppimisega olen.
See aasta on ikka väga palju rahvast juurde tulnud ning seda võin ma julgelt väita tänu sööklale, mis on absoluutselt igal hetkel puupüsti täis. Koolimaja on ka rõõmsamaks tehtud suve jooksul ning palju lahedaid asju õppekavasse ning treeningplaanidesse juurde toodud. Näiteks tahtsin juba eelmine aasta alustada tennise õppimisega, kuid see tund on alati täiesti täis ning ootejärjekorras on kekmiselt 8-10 õpilast, sma lugu on golfiga. Seetõttu otsustasin see aasta õppida hoopis squashi. Ütlen ausalt, et enne tundi minemast ei teadnud ma suurt, mis see endast kujutab ning siiamaani ei julge seda väita, kuid tundub mõnusalt intensiivne spordiala olema. Tänu muudatustele kooli õppesüsteemis sain alustada ka prantsuse keele õpingutega, mida eelmisel aastal ei pakutudki. Nüüd tuleb loota, et õpilaste arvu suurenemisega, suureneb ka keeltevalik (eriti loodan, et avatakse vene või saksa keele grupp).
See semester tuleb natukene rahulikum kui mu eelmised kaks, kuid juba olen hakanud otsima võimalikke projekte, millest järgnevates postitustes ka juttu tuleb.
Kusjuures tundub see aasta kuumus juba talutavam, kui eelmine september püsisin ma vaevu elus, kui uksest välja astusin, siis nüüd on olukord tunduvalt parem.
Kohale jõudnud, pidime hakkama valima ka jaanuarikuu intensiivsemestri asukoha. Kui 2016. aastat alustasin ma Shanghais, siis ei oleks mul isiklikult midagi selle vastu, kui see aasta saaksin seda Araabias alustada. Alati on ka varuvariant, aga seda ma loodaks eelkõige teha 2018. aastal.
Tõmban nüüd oma loole joone alla, jätan midagi järgmisteks kordadeks ka!


After my studies in Abu Dhabi I could easily become an expert on plane food and their selection of movies due to my frequent flights covered by the university and those trips I plan to take on my own. Most of the time I have to be thankful for the university because they prefer to fly us with Etihad Airways that is titled to be the best airline in the world for the past couple of years.
It is exciting to be back on campus already as a sophomore. It was great to see friends I haven't had a chance to see 3-8 months depending on whether the people had done semesters abroad or not. I am also happy for the apartment this year. Giulia and I are sharing a double room, but besides us, there are also Donia and Tala, respectively from Egypt and Jordan, in our apartment. This year our apartment looks much more like an actual apartment, not like a plain dorm room.
August 28 was my first day of classes and I was thrilled about my schedule weeks before actually landing in Abu Dhabi. For me, the hardest yet the most pleasant class is French. I am learning it from the scratch and since languages are fast-paced classes in Abu Dhabi, I am deriving a lot of information quickly. Language classes are intense comparing with other classes since I spend twice more time in the classroom, but I receive the same amount of credit like normal classes. Altogether French takes 5 hours of classroom learning in addition to homework. I remember I used to complain a lot in high school about the workload in English classes, but now I have twice as much work to do in French.
The increase in the student body can be seen when I enter the dining hall, because whenever I go, the canteen is packed with students. The increase has had a positive influence on fitness classes as well as school decorations. On the other hand, it is much more difficult to get desired classes. Last year I hoped to start with either golf or tennis, but due to a high demand, I was on the waiting list, this year when I tried again I was accordingly 8th and 9th on the waiting list. Instead, I decided to try squash and to be honest, it is much more engaging and exhausting than I thought. I did not know anything before I signed up for the class and I still don't know much, but so far it seems really fun. Due to the increase in the student body, they have started to offer more courses. This year the school started offering French, so I thought to give it a try. Hopefully, with the gradual rise in the number of students, they will offer more languages in addition to Arabic, Chinese and French. I am keeping my fingers crossed for Russian and German classes! This semester has slightly easier workload so it allows me to engage in different projects outside of school that I am really passionate and excited about, but I will make quick brief later in some other post.
During my first week back in Abu Dhabi I had to choose my J-term course for January 2017. To be honest, I would love to spend it in AD, however, there is always a backup plan, if this scenario shouldn't work.
Until next time!










Saturday, 27 August 2016

Otium reficit vires

Suvi-suvi-suvi. Kõigepealt mainin etteruttavalt ära, et postitus pole pooltki nii pikk kui paistab. Tegelikkuses otsustasin lisada ingliskeelsed kokkuvõtted lõppu, et ka need lugejad aru saaksid, kes eesti keelt ei valda. Mõtte sain sellest, kuidas nii mõnigi inimene mainis, et Google Tõlkega ei ole just kõige mugavam neid postitusi lugeda.
Ausaltöeldes on tegelikult ikka väga hea kodus olla, kuigi enamik ajast ei veetnud ma kodulinnas Tartus. Suve esimesel poolel tegutsesin Tallinnas, Riigikantseleis, kus olin praktikal. See hakkas peaaegu kohe, mil Araabiast tagasi koju jõudsin. Sellest hoolimata veetsin iga nädalavahetuse Tartus. Jõudsin suvega palju ära teha, kuigi võrreldes paari viimase suvega, oli tempo rahulik. Lisaks praktikakohale tegin ka tööd, tegelesin autokooliga ning pärast poolteist aastat, sai see ka lõpuks lõpetatud (juheii!), lugesin (avastasin, kui palju on neid raamatuid, mida olin talvel ja kevadel Abu Dhabist koju toonud, ning ka neid, mida varem ajapuuduse tõttu polnud jõudnud käsile võtta), tegin trenni ja nautisin suve.
Juulikuus võtsime emaga ette reisi Kreetale. 7-päevane reis pidi tulema tavapärane puhkusereis. Kõik, kes vähegi minuga kokkupuutunud on teavad, et mina juba lihtsakäeliselt reisipakkumisest ära ei ütle. Elasime suhteliselt tillukeses 2000 elanikuga külas. Enamik päevadel nautisime rannamõnusid ja päikest ning selle aja jooksul suutsin raamatu läbi lugeda ja juhilubade eksamiteks valmistuda. Ühel päeval tuuritasime ka saarel ringi ning käisime Spinalongal ning Agios Nikolausis. Spinalonga on saar, kuhu viidi pidalitõbised, sest arvati, et haigus on kokkupuutel nakkav. Lõpuks, kui leiti ravim, siis inimesed päästeti sellelt saarelt. Lõunale viidi meid paadiga 'helesinise laguuni' juurde, kus saime einestada, ujuda ja päikest võtta. Edasi liikusime Agios Nikolausi, mis on imearmas sadamalinn. Seal on palju armsaid butiike, kitsad tänavad, mere- ja järveäärne ala on palistatud kohvikutega ning lihtsalt üks väga mõnus koht. Kindlasti teeb turistide vähesus (Heraklionist on see koht 2.5 h bussisõidu kaugusel) selle palju meeldivamaks. Oma külakeses võlus eelkõige just vanalinna osa, mida turistidele nii väga ei tutvustatagi, kuid erinevalt peatänavast ja ülejäänud külast, on seal elu rahulik ning tavernas einestades käib täustaks mõnus kohalik muusika. Just nagu filmis!
Suve teise poole veetsin samuti Tallinnas, peamiselt Eesti NATO Ühingus, mille käigus tekkis mul võimalus käia augusti lõpus Leedus laagris. Minu suvi möödus nii umbes 90% ulatuses kohvri otsas, Abu Dhabi aitab kindlasti senise elutempo madalamaks kruttimisega.
Uus kooliaasta on põnevust täis! Esiteks oleme me Giuliaga kolledžiemadeks neljale toredale beebitüdrukule. Teiseks loodan teha vahetussemestri Euroopas ning seetõttu alustan ka uue keele õpingutega. Loodan, et vahetussemestril saan arendada oma saksa või prantsuse keelt. Kolmandaks, mis on osaliselt seotud ka mu teise alapunktiga, on minu prantsuse keele õpingud, millega alustan sel kevadel ning ka politoloogia kursus Venemaa ja Ida-Euroopa kohta. Põnev! Neljandaks suureneb meie eestlaste kogukond lausa viie õpilaseni, kui ma õigesti mäletan. Tõenäoliselt oleme üks üleesindatumaid, kui mitte kõige üleesindatum, riike NYUs. Kuna esimene aasta möödus kui Ameerika mägedel, siis lõpuks tuleb mu ema mulle sügisvaheajal külla. Ning  kui vahetussemestri plaan jääb jõusse tulevad vanavanemad mulle sinna (, kuhuiganes kool mu saadab) külla. Seega ei tule see aasta teps mitte kehvem kui eelmine, tegevust jagub.


There has been demand for including English translations to my blog posts. I have decided (and still determined) to run the blog in Estonian, however, I will make things easier for people with no Estonian background. So, this is my very first post including English translation and it also marks the start of my sophomore year!
I have truly enjoyed every minute at home, however, most of the time I had to spend in Tallinn. The first part of the summer I was completing my internship in the Government Office of Estonia in European Union Secretariat. I had only a few days after my flight from Abu Dhabi to settle in Tallinn and start my internship. Despite interning in Tallinn I made time to come to Tartu every weekend due to friends and family. The summer has been unexpectedly tranquil, at least comparing with the few last ones, when I rarely even had days off. Simultaneously with my internship I also promised myself to finally (after 1.5 years) get my driving license. Otherwise, the summer was pretty perfect since I was able to read all those books I didn't have time for during my studies in Abu Dhabi, exercise regularly, do normal Estonian activities that seem odd to foreigners (picking berries and mushrooms etc), travel to summer capital Pärnu and simply enjoy those few days of good Estonian summer weather.
A day after my internship had finished in Tallinn I and my mom embarked on a plane. We had booked a holiday to Crete, Greece. People, who know me well, know that if someone offers me a trip the chances that I would decline are really low. A week-long trip was in a small village of 2,000 people in northeastern Crete. We stayed there for 5 days out of six, simply because there was enough to explore and we wanted just to enjoy warm weather (and I also wanted to get through some books that will come handy next semester). That one day we did not use for beaches and waves, we decided to go to Spinalonga and Agios Nikolaus. The former was an island where people with Leprosy were relocated because people at that time were sure that the disease was infectious. Now the island is in ruins, but it was interesting to see how people had to survive on a volcanic island with no drinking water (eventually they started using rainwater for drinking). After that, we had time for swimming in a place that locals call "blue lagoon" and the scenery was picturesque. Lastly, we went to Agios Nikolaus, the city that instantly won my heart. The city is surrounded by the sea and it also hosts a small lake that is riddled with tiny cafes. The city had narrow streets and lovely small boutiques. The city would be perfect to rent an apartment for 3-4 week holiday and just roam around Eastern Crete. As for our village, Malia, I also have warm feelings. Although the main street is nothing that special (every dining place literally offers the same food for the same price), the Old Town is worth visiting. There is no noise from cars, they have small family-owned tavernas and the buildings and atmosphere make you feel that your life is a movie.
I finished off my summer also in Tallinn. I interned at Estonian Atlantic Treaty Association and later I was offered a chance to go to Lithuania to participate in an international (survival) camp. I spent 90% of the summer living nowhere and everywhere because of the course of plans. One last day for packing and then I was done, ready for depart on a plane.
This academic year will be exciting since I and Giulia signed up to be 'College Parents'. This mean that we are 'moms' to four amazing baby girls. Secondly, I hope that I will have a chance to spend my semester abroad in Europe. I would be able to ameliorate either my French or German. Thirdly, I am actually looking forward to classes since I will kick off with my French studies and I have signed up for a political science class about Russia (this one of my area of interest). Lastly, there will be an increase in Estonians in NYUAD. This year there should be 5 Estonians if I am correct. As a country, we are definitely overrepresented. Since my first year resembled more to American roller coaster than to typical college student life, I did not have any family members visiting me. This year I am glad to host my mom and her companion in the United Arab Emirates and hopefully my grandparents will visit me in Europe when I am doing my semester abroad. There is a lot to look forward to!
My flight takes off soon. See you in four months, Estonia! But for now, I cannot be happier to arrive in Abu Dhabi!