Monday, 18 January 2016

Shanghai on tulevik 19 ajavööndi jaoks

Pean tõdema, minu algus polnud Shanghais just kõige toredam, kuid lõpuks hakkavad ka meievahelised suhted soojenema. Enam ei eksita Shanghai mind metroos ära, ei kaota mu asju ära, räägib kümbekese võrra (väga väga väga väga väga vähe) rohkem inglise keelt ning on igatpidi rohkem arusaadavam. Lausa nii arusaadav, et ma võin julgelt minna ükskõik kuhu (peaaegu) ilma äraeksimata. See on juba hea näitaja.
Shanghai tundub juba isegi kodusena. Vahepeal sai villand sellest, kui vähe sportimisvõimalusi siin on ( pärast Shanghaid ei saa ma Abu Dhabis mitte millegi üle kurta). Egas siis muud üle jäänud kui tõmmata dressid selga ja minna avastama Shanghai kopse ehk suurimat parki Shanghais, mis tõsi, pole kahjuks avalik. Sissepääs taolisesse oaasi maksab 1,3 euri. Eestlasena on natuke naljakas mõelda, et metsas/pargis käimise eest peaks raha maksma, kuid suurtes linnades, või vähemalt Hiinas, käivad asjad niiviisi. Ma pole vist mitte kunagi veel nii õnnelik joostes olnud, nii suurt vabadust ja inimtühjust polnud ma ammu näinud. Lihtsalt kujutage ette pilti, kus 30-40 minuti jooksul kohtute 24 miljoni elanikuga linnas vaid maksimaalselt 50.
Ühel päeval anti meile iseseisev ülesanne kunstimuuseume väisata terve päeva jooksul. Selge plaaniga asusin teele, kuid pidin nentima fakti, et kaart ja päriselu ei ole ikka üks ja sama asi. Oma otsingute käigus oleksin peaaegu Kongressis lõpetanud, sest ajasin Kongressi maja muuseumiga sassi, olukorra tegi muidugi keerulisemaks inglise keele rääkijate puudus. Samuti on Shanghail vimkasi võtta kulbiga, sest vahetevahel jõuad sihtkohta ning siis tehakse käte ja jalgade abiga selgeks, et see muuseum likvideeriti ja nüüd asub hoopis teises linna otsas. See on võimalik ainult meeltmuutva linnavalitsuse tõttu, kahjuks teeb see turisti elu aga mitu-mitu korda raskemaks. Taaskord suurepärane näide on võtta laupäevast, mil otsustasin kaht muuseumit külastada. Kuue tunniga jõudsin ainult kahte muuseumisse, sest teise muuseumisse jõudmiseks läks kaks tundi aega. 20 minutit saan metroo alla liigitada, kuid 1h ja 40 minutit veeta asukoha leidmiseks on natuke palju. Tuli välja, et muuseum oli väravatega piiratud kortermajade alal. Kuid see pole veel kõik! Ta oli pilvelõhkuja( sellisest kohast ma päris propaganda postrite muuseumit ei oskaks otsida)... keldrikorrusel. Õnneks ma lõpuks sinna tee leidsin, aga ma ütlen ausalt, nii palju ma enam seigelda ei viitsi, sest see võtab nii palju mõttetut energiat ja tuju. Samas, tänu minu ekslemisele leidsin lähedalt salapärase võlvi ning kui sealt alt läbi minna, siis avastasin hiiglamasuure juurvilja-liha-puuvilja turu. Niivõrd lahe leid ja sellepeale ostsin kahe koti jagu endalegi toidupoolist kaasa! Siit tulebki tõenäoliselt mõte, et Shanghai on vahva siis, kui kiirustama (ja meeleheitlikult sihtkohta) otsima ei pea ja saad rahulikult Prantsuse linnaosas jalutada ja Euroopa stiilis, öko- ja hipsterkohvikutes vegeteerida. Väljaskäimiseks on Shanghai tõesti üks parimaid linnu, kus mina vähemalt siiamaani käinud olen. Väga palju põnevaid ja erineva stiiliga kohti. Isiklikuks lemmikuks sai katuseterrass The Bundil, kust avanes imeline vaade kogu äripiirkonnale (Pudong).
Olen ka Skypenud nii koduste kui ka sõpradega NYUst, kes veedavad oma jaanuarikuud üle kogu maailma ( minu parimad sõbrad siis New Yorgis ja Londonis). Natuke on isegi naljakas Skypeda, sest arvestada tuleb näiteks 13h ajavahet New Yorgiga, niiet kui minul oli kell 11 hommikul, oli mu sõbrannal alles eelmise päeva kell 10 õhtul. See paneb alles aru saama, kui kaugel me kõik üksteisest oleme, samas pole ka hullu, sest juba jaanuari lõpust alustame kõik jälle koos kooliteed Abu Dhabis. Sellepärast meeldib mulle ka klassi- ja koolikaaslaste Facebooki ja Instagrammi kontode jälgimine, sest ma ei pea erinevaid reisiblogisid lugema vaid lihtsalt sõprade tegemistel silma peal hoidma ja kuulama, mida põnevat on nad teinud ja kus käinud.
Jäänud on vähem kui nädal siin inimdžunglis ellujäämiseks, ärakadumiseks, kehakeeles rääkimiseks, saastatud õhu hingamiseks ning suurlinnamelu nautimiseks. Piltidega uputan üle järgmine kord :)

No comments:

Post a Comment