Sunday, 10 January 2016

The Great Firewall

Hiina on täiesti omaette riik, kui võrrelda kogu ülejaanud maailmaga. Siin on niivõrd palju positiivset, aga samas on siin niivõrd palju asju, mis ajavad kõik vähegi heledad juuksekarvad muretsemisest halliks. Eelmisest postitusest võis küll pigem negatiivne mulje jääda, kuid see pole päirs õige lähenemine, sest on ka palju vahvat juhtunud.
Pärast kooli käin kas oma toakaaslasega, kelleks on Alice Taiwanist ja seega aitab mind hiina keelega välja, või oma kursusekaaslastega kohalikke turismimagneteid vaatamas ja klassiga vana Shanghaid avastamas. Yuyuani aiad on tõeliselt mõnusad peidupaigad hullumeelse linna eest, mis kõige üllatavam, need aiad asuvad südalinnas. Vaatamisväärseid kohti on palju näiteks The Bund, East Nanjing Road, Pudong, loetelu võiks jätkata... Teatud kohtades tahan ma käia nüüd, kolme nädala jooksul, mil mul tunnid veel kestavad, samas tahan jätta ka avastamisruumi nendeks kolmeks viimaseks päevaks Shanghais.
Uskumatu on see kui palju on asju, mida linnas vaadata. Liiklus on omaette vaatemäng, mida võiks jälgida pikalt, sest nii sassis liiklussüsteemi olen seni kohanud vaid Mehhikos. Samuti inimeste liikumine ja mootorratturite ellujäämine kõige selle keskel. Toidukultuur on jällegi omaette nähtus, sest arvasin, et tean ju Hiina köögist kõike, sest peale riisi ja nuudlite nad ju midagi ei söö. Aga võta näpust! Selliseid asju nagu kana magushapus kastmes või riis köögiviljadega, pole inimesed kuulnudki. Äkki siis pole ikkagi see Hiina köök see, mis ma arvasin? Jah, saime üpris varakult teada, et kõik see, mida Eestis pakutakse Hiina, ja laialdasemalt Aasia toidu all, pole tegelikult kohalikule köögile sarnanegi. Neid toite pakutakse tegelike Aasia toitude asemel, sest Eesti inimesed ei suudaks õiget Hiina toitu süüagi. Asi ei ole teravuses ega teises lihas, vaid selles, et eestlasele ei mahuks pähe tõsiasi, et vett, millega nuudleid keedad, jood ära (serveerid nuudleid koos veega nagu suppi) ning enamik toidud oleks liiga imelike maitsetega. See ei ole mitte ainult Eesti vaid kogu Euroopa ja laialdasemalt läänemaailma mure, sest eurooplased olid rahvussöögiõhtul üpris tühjade kõhtudega. Olen siiani otsinud Euroopa kööki, kuid tulutult. Kui siis ainult the Bundil ning hinnad olid kõrgemad, kui Tartu parimates restoranideski. Nüüdsest hakkan siis Hiina köögiga eksperimenteerima ja lootma hea kohanemisvõime peale. Hiinas on huvitav jälgida uue linna väärtustamist ning vanade linnaosade lammutamist. Vanas linnaosas, mis on säilinud looduslikult, mitte turistide jaoks sobivalt üles ehitatud, on põnev koht, kus ennast igas mõttes proovile panna ja vana Shanghaiga tutvuda. Samas muutuvad asjad aga enneolematu kiirusega ning kaks aastat tagasi kohas, kus laiusid suured majad peenikeste teedega, on nüüdseks alles jäänud tühi plats ning uued pilvelõhkujad on peagi kerkimas. Linnal on vaja kohta, kuhu majutada kõik need kümned tuhanded, sajad tuhanded, miljonid ja kümned miljonid inimesed.
Shanghai on võrreldes Abu Dhabiga kindlasti palju palju vabam ning avastamist on rohkem. Siin on alati kuhugi, kuhu minna ja mida teha. Linn pakub nii palju avastamisrõõmu, et ei möödu päevagi mil samme südalinna või läänekallastele ei võtaks. Naljakas on isegi kohati mõelda, kui vähe tegelikult ma Hiinas olen. Esimene nädal möödus kiiremini kui lennates ning täpselt kaks nädalat on jäänud hetkeni, mil tirin kaht kohvrit lennujaama poole, kus ootab lennuk, mis viib mind edasi juba Abu Dhabisse.
Nagu ikka juhtub minuga liiga palju sekeldusi ning Hiina suutis selles valdkonnas murda minu riikide edetabelis lausa esikohale! Nimelt pidin siiajõudes praktiliselt kohe uut telefoni ostma minema, konks on aga selles, et Hiinas on internetil teatud piirid ees, Googlet siin riigis kasutada ei saa (ning kõiki appe, mis Googlega seotud on). Meie koolil on aga taoline VPN, mis on ühendatd Hong Kongiga, mistõttu saame nautida igapäevaseid internetiskäimise rõõme. Telefoniga alguses nii lihtne polnud, sest kõikidel telefonidel, v.a. Apple tootetel, oli läänemaailma appid keelatud. Alguses ei saanudki aru kui tõsine asi on, kuid see tähendas, et kasutada poleks saanud ei Facebooki, erinevaid uudistekanaleid, Instagrammi, Google Mapsi jms bloggeri keskkonnast rääkimata. Tänu tublidele kooli IT meestele lahenes probleem kahe tunniga. Peavalu taolise asja pärast oli aga rohkem kui tavaliselt.
Nüüd lõpuks saan postitada ka mõningaid pilte Shanghaist!


Vaade kooli raamatukogu aknast

Tee, mis poolitab tõelise Shanghai vana linna




Vana linna igapäevane elu

Linna templis. Altar

The Bundi panoraam


Väravad vanasse linna


Peace Hotel


Järjekordne tempel



Minu ümbruskonna Shanghai poodides on kaks osakonda: tava- ja importkaupade oma. Importkaupade ( sinna alla kuuluvad ka piimatooted ja hommikuhelbed) hinnad on aga kodustest Euroopa hindadest 2-3 korda kõrgemad. 


Vaade ühikatoa aknast. Ärge laske ennast eksitada, ilm pole pilvine vaid see on hoopis sudu.



East Nanjing Road

No comments:

Post a Comment