Thursday, 4 February 2016

Kuidas ma jälle iga päev päikest (ja sinist taevast) näen

Pärast Shanghaid olen ausaltöeldes niivõrd palju rohkem nii Abu Dhabit kui ka meie ülikooli väärtustama hakanud, et nii mina kui ka mu lennukaaslased ei suutnud lennujaamas ära oodata, mil ülikoolilinnakusse tagasi jõuaksime.
See semester tuleb õppeainete poole pealt lausa uskumatult hea, kõik ained tunduvad huvitavad ja eelmise semstriga võrredes sain ma alles nüüd aru, kuidas ma eelmine semester olin täeliselt nautinud ainult koloniaalajastu tundi. Nüüd on aga neli ainet, milleks on ebavõrdsus (Inequality), riikide kujunemine (State Formation), poliitika teooria (Introduction to Political Thinking) ning urbaniseerumise tund (Urbanism and Modernity: Paris, Istanbul and Berlin), esimesed kaks kusjuures on sama professori poolt, kes on külalisõppejõuna kohal New Yorgist. Lisaks otsustasin huvitava pöörde teha oma elus ning teha ujumist on kehalise kasvatuse asemel. Kuigi kehalise kasvatuse kriteeriumid on mul juba täis (!), siis mõtlesin, et võtan taaskord ujumise ette (kuigi kaks korda nädalas ainult instruktoriga). Siiani olen oma valikuga rohkem kui rahul! Samas on ujulas käimine alati natuke naljakas, sest vähemalt mina olen sattunud sinna ainult siis kui on maksimaaltselt üks inimene peale minu ja sedagi harva. Niisiis ujun olümpiamõõtmetes basseinis enamjaolt üksi, kuid pealtvaatajaid (loe: vetelpäästjaid) on see-eest lausa kolm korda rohkem. Samuti jätkan oma jooksuklubis käimist, lootes, et meie neljane grupp on alles ja et keegi pole vahetussemestrile läinud. PS! Uskumatult hea tunne on pärast trenni sügavalt hingata ilma, et kopsud valutama hakkaksid. Niisiis võib täitsa kokkuvõtvalt öelda, et olen päris-päris rahul oma ainetega ning vaikselt hakkab ka mu eriala vist paika loksuma, on ka aeg!
Meeldiv üllatus oli tagasitulles ennast leida Eesti keskmisest suvest, kus õhutemperatuurid on 18-20 kraadi piiril, tugeva tuule ja vahelduva pilvisusega (kõlab täpselt nagu iga teine Eesti ilmaennustus). Õnneks on eelnevate aastate kevad-suvi-sügisesed jõepealsed trennid hästi karastanud ning külmatunnet veel ei ole, kuid moepärast saab ikkagi nahkjaki peale tõmmata.
See semester otsustasin ka ennast proovile panna ajaplaneerimises ja uute oskuste omandamises ehk lühidalt võtsin eesmärgi praktikakohta saada. NYUADs pole mitte kunagi liiga vara praktikakohtadega alustada, pigem peab lootma, et pole otsimisega hiljaks jäänud, sest kõva häälega väljaütlemata otsivad kõik klassikaaslased vaikselt kevad-suviseid praktikakohti. Hetkeseisuga on plaan minna American Chamber of Commerce, mis on rahvusvahelise kaubanduse ja finantsiga tegelev mittetulunduslik organisatsioon.
Tänu kohalikule eestlaste grupile olen avastanud palju vahvaid üritusi, millest on plaan endal osa võtta. Aprillis külastab Abu Dhabit Paavo Järvi ning dirigeerib siin ka orkestrit. Pileti soetasin juba praegu ära, et võimalikult tudengisõbraliku hinnaga saada. Samuti on veebruar-märts kuud, mil Abu Dhabi kunstimullis eksponeeritakse Eesti kunsti. Lisaks kahele eelmainitule on ka Balti koore jne siia kanti tulemas. Päris hea võimalus end tagasi kultuurvaldkondadele mõtestada.
Ahjaa, ostsin ka poti endale, mis tähendab seda, et hakkan varsti supikesi vaaritama, sest koolisöökla jätkuvalt ei paku suppe! Ehk see semster saab tõenäoliselt olema aeg, mil minu blogist võib kuulda parimaid lugusid Mari-Ann köögis.
Praeguseks võib öelda, et 10-päevane puhkus kodumaal, kui neid hullumeelselt kiiret 10 päeva üldse puhkuseks nimetada võib, ning kolm nädalat Shanghais on jätnud uskumatult hea tunde sisse. Nii hea oli naasta Abu Dhabisse, uue maailmapildi, totaalselt värkse ja puhanuna ning supermotiveerituna. Nii vähe ongi õnneks vaja ja just nii vähe on vaja, et iga päev oleks ainult positiivsust täis. Väsimusest pole jälgegi ning loodan, et samasuguse suhtumisega suudan ka kevadsemestri lõpetada, see oleks omaette saavutus! Sellele aitavad kaasa kindlasti kaks head sõbrannat, kes annavad palju energiat ja motivatsiooni :)
Kuna mu toakaaslane väga ei viibi meie toas, otsustasin toa tõsta ümber nii, et mul mugavam ja parem oleks (ja väga palju loogilisem).

Minu kaks sõbrannat. Pisikene Ida- ja Kesk-Euroopa grupp. PS! Tagataustal roheline karp on Petro Porošenko šokolaadifirma toodang (superhea!). Nimelt on Ukrainas kord, et kui inimene saab presidendiks, taandatakse ta firmade/organisatsioonide juhtivkohtadelt ja keskendub riigile, kuid Porošenko nii ilmselgelt käitunud ei ole ja rahvas tolereerib seda üha vähem.


Lihtsalt tundus väga huvitav viis kuidas Perwolli müüa. Kohalikku turgu tuleb veenda, et mustad abayad jäävad mustadeks ka pärast kümnendat pesukorda.

Kõige tavalisem nädalavahetuse õppimine, kui peab läbi saama paar raamatut ja hulganisti artikleid

Esmaspäev on selle semestri kõige hullem päev 11h 45 minutit on kooli ja koolivälistetegevustega sisustatud ( vaba aeg kolmanda ja neljanda tunni vahel kulub ka õppimisele). 



No comments:

Post a Comment