Saturday, 13 February 2016

Naiste roll Araabias ning esimene supp!

Suures plaanis midagi põnevat üldjuhul ei olegi, kuid viimased nädalad on kooli jaoks päris head olnud. Nimelt said mu koolikaaslased miljonidirhamilise peavõidu valitsuse poolt korraldatud võistlusel ning teise võidu veealuse drooni ehitamisel korallide uurimiseks. See ei olnud kõik, valitsusse valiti noorim minister ning selleks neiuks oli meie kooli vilistlane, kes Rhodesi stipendiumiga Oxfordis magistris õppis.
Minu esimesed söögitegmised on olnud natuke imelikud. Pean kohe ära mainima, et hoolimata maitsest (, mis alati pole olnud just kõige parem), olen siiski enda üle uhke, et olen paari supiga hakkama saanud. Tõsi, kui kodus ema selliseid suppe teeks, küsiks ma julgelt altkulmu, et kus kõik seljankad, kapsa- ja hernesupid on, kuid siin käib suurepäraselt ka veidrad köögiviljasupid. Selle mõttega edasi liikudes pean ütlema, et varsti on mul suur tahtmine minna vene restorani ja mekkida veidi kodusemaid maitseid.
Eelmises postituses mainitud õppetuhin pole ka veel jõudnud kaduda ehk siis õppetööd on palju, aga see-eest pole kunagi veel põnevad teemad ja raamatud olnud. Kuigi eelmises postituses oli mul pilt on esmaspäevasest päevast, pean ma ütlema, et koolipäev pikenes just 2 tunni võrra ja seda väga lihtsalt põhjusel. Mu ujumistreener soovitas mul väikse rühmaga hakata ja esmaspäeva ja kolmapäeva hommikuti kell 7 ujumas käima. See on iseenesest hea, sest kuna rühm on väike, saab ta palju rohkem kaasa aidata tehnika parandamisele, kui ujumistunnis. Teine boonus, mis minu jaoks oluline on, on et vähemalt praegusel ajal kujuneb välja enam-vähem stabiilne treener, kelle käest ka üleüldiselt nõu küsida, sest kuigi trenni teen ma endiselt, siis treener, kellel oleks laias pildis ülevaade, mida ma teen, oleks päris hea ja julgustav tunne. (Siinkohal tervitus oma Eestis olevale treenerile! Suvel tulen ikka paar korda Emajõkke paati ja aere pesema ;) !) Niisiis alustan ma koolipäeva kell 7 hommikul trenniga ja lõpetan 9 paiku õhtul väitlusega. Ja siis õppima. Minu praktika toimub kahel vabal päeval nädalas, teisipäeval ja neljapäeval, päevil, mil koolitunde ei ole. Mis omakorda tähendab, et enamiku asju pean ma nädalavahetusiti ette õppima, mis tähendab, et nädalavahetuseti jääb vähem aega niisama mitte-millegi-tegemisele. Ausaltöeldes pole mul väga kahju ka, sest mulle on alati meeldinud viimseni täistopitud graafikud, kus logelemiseks aega ei jää.
Olen tihti mõelnud kui vedanud ma siin olen, nimelt olen hakanud rohkem läbi käima ka oma kohaliku sõbrannaga, kellega ma kahjuks küll pilti üles panna ei saa. Minu üpriski naljakatele küsimustele on ta alati suutnud vastused leida ning nüüd on ta südameasjaks võtnud mulle oma kultuuri näitamise ja selgeks tegemise. Samm sammult avastan seda üpriski teistsugust paika enda jaoks.
Kool on panustanud ka hulganisti oma resursse ja jõudu tagamaks rohkem üritusi esmakursuslastele. Otsustasin koos Giulia ja Veronikaga kaasa minna ideega külastada Dubaid, kuid veidi teist moodi. Kooli korraldas minelt Dubai avastamise tuuri, kuid läbi kunsti ehk siis terve päev sisustatud kunstimuuseumite ja -kogudega. Üritusi, mida kool korraldab on tegelikult palju, soovi korral viiakse erinevate köökide restoranidesse tutvumaks erinevate toitudega, minnakse kanuutama vms. Minu puhul on probleem selles, et kuna nädalaplaan on üpris tihe on sinna raske midagi sobitada ja vähesed vabad augud täituvad kiiresti.
Kunstimuuseumitega seoses õppisime tundma ka kohalike naiste ajalugu ning millisel positsioonil peres ja avalikkuses nad läbi aegade olnud on. Mind hämmastas aga see, milline kuvand Eestis luuakse. Tõsi, siinkohal võivad paljude ajurakukestest läbi käia mõtted, et Araabia riigid on erinevad ning, jah, ongi (seda rõhutan ma veelkord hiljemgi), kuid see kehtib ka sama Euroopa kohta. Jah, UAE võib olla väga palju liberaalsem, kui ülejäänud Araabiamaad, kuid on ka Euroopas ju riikide arenguetapid erineva kiirusega läbitud, ei saanud ka ju kõikide Euroopa riikide naised ühel ajal rohkem õigusi nautima hakata, nii ka siin. Kuigi ülikoolid pole tõesti nii vanad kui Eestis, rääkimata Euroopast, ei ole naiste harimine siin sugugi viimase kümnendi teema. Naiste hariduskäiku ja haritust on kultuuris kõrgelt hinnatud. Enamik sheike ei ole enne oma otsuseid tegudeks teinud, kui polnud oma kaasaga arutanud ja heakskiidu saanud, samuti oli naistel õigus sheigi ülesanded ja riigi juhtimine üle võtta valitseja haiguse korral. Huvitav on ka see, et siis, kui Dubai ei olnud maailma tuntud kui kõige-kõigemate linn ehk siis 60-70datel, oli naiste riietus hoopiski vabam ning sugugi mitte nii 'konservatiivne' kui praegu arvatakse. Lääne jõuline sisenemine ja poliitika sundisid aga naised pigem tubasdesse ja nii on laiemas plaanis see ka osades piirkondades tänapäeval. Niiviisi on lihtsalt püütud lääne kultuuril mitte nii võimsalt sisse tungida. Näiteks pole burka kandmine kunagi olnud emiratide kultuuri osa, nende kultuuris on nägu olnud alati nähtav. Burkat kandsid selle piirkonna naised, kes pidid rohkem põllutöid tegema ning eesriie aitas neil päikesepõletust vältida.
Mina näiteks sellistest asjadest varem ei teadnud ja ma arvan, et paljud ei tea, kes ei ole viitsinud araabia naiste ajaloos ringi sobrada. Niisiis ka midagi kasulikku siit blogist. Pilte tuleb nüüd kuhjaga.


Pildid 70+80datest



Mustad näokatted polnud kultuuri osa, vaid tolle hetke Iraani mõjutused (trend). Nagu riietusest näha, siis tunduvalt vabam ja mitte-nii-konservatiivne.

Ajaloolised ehted

Kulla- ja ehteturg


Paadisõit 25 eurosendi eest! Üks lahedamaid paadisõidu kogemusi. Olen võtnud sihiks igas uues linnas paadisõidu tegemise. 

Turul sain müüjate poolt nime Shakira, niiet reisi lõpuni jäin ma laulja nimega.

Jälle kolmekesi!

'Vana' Dubai



Meie imeline lõunasöögi koht



Lisaks paadisõidule täiendasin ma enda teist lemmikut kogu, postkaardikogu :)!



Kaks viimast pilti on kunsigaleriidest, kus käisime ja need olid siiani minu lemmiktööd.

Järgmise korrani!

No comments:

Post a Comment