Thursday, 22 September 2016

Eid al-Adha

See aasta saabus minipuhkus juba õige vara, nimelt oli meil 10-13. september vaba. Vahetevahel mulle täitsa meeldib, et ülikool just Araabias asub, sest lisaks oma tavalistele ja traditsioonilistele koolivaheaegadele on meil ka islamiga seotud vaheajad. Seekord tähistasid moslemid Eid al-Adha, mis otsetõlkes võiks tähendada ohverduse festivali. Kogu kultuuri ja traditsioonide nimel ma sõna veel võtta ei julge, kuid nende pidustuste kohta on päris palju informatsiooni interneti avarustes. Kohalikud soovitasid peaaegu võrdusmärgi panna Eid al-Adha ja jõulude vahele, sest põhimõtted pidid paljuski kattuma. Selle puhul oli linnades suured ilutulestikud ning põhirõhk on perega aja veetmisel ning sugulaste külastamisel. Kuna meie, rahvusvahelised üliõpilased, seda viimast lausepoolt rakendada ei saa, siis leidsid paljud endale mõne muu vahva viisi, kuidas neid päevi veeta. Mina käisin Katriniga Dubais, eelkõige just sellepärast, et oktoobris saabuvate külaliste jaoks end mingilgi määral ette valmistada ja kurssi viia, kuidas üks või teine asi töötab, mida teha ja mida mitte. Jäime seekord Burj Khalifa ja kesklinna piirkonda, mis on suhteliselt populaarsed kohad. Dubai Marinasse seekord ei jõudnudki, mis on põhiline piirkond, kus käib melu ning kus on täpselt sellised majad ja autod ja kaatrid, mille poolest Dubai tuntud on. Marinasse lähen aga juba oktoobri lõpus. Seega võib reisi positiivsetes nootides kokku võtta, sest käisime head (ja koolisööklale vaheldust saades) erinevates Liibanoni restoranides söömas, päikest võtmast ja linnaga tutvumas.
Huvitav seik siinmail reisides hakkas mulle iseäranis silma just Dubais. Kui muidu paistab Araabia Ühendemiraadid igati uuendusliku ja kaasaaegse linnana, siis näiteks Dubai meka ja Abu Dhabi vahelise bussiliini ajagraafikut peab tikutulega inernetist taga otsima. Minul nii palju kannatust polnud ja aegu lõpuks ei leidnudki. Seega otsustasin minna lihtsalt kohale ja lootsin hea õnne peale. Kassas töötav mees ei osanud mind samuti aidata, mainis vaid mokaotsast, et bussid väljuvad iga 20 minuti tagant. Kui olin talle piisavalt kaua närvidele käinud, oli ta lõpuks nõus ka jagama, millal esimene buss väljus, et saaksin seejärel rakendada oma laiast matemaatikast saadud oskusi, et välja arvutada järgmine bussi väljumine. Olin täpselt ajastanud, õnneks. Kuid teekond piletikassast, kus mul oli eelis tänu oma õrnemale soole, bussiukseni kujunes ka omamoodi simaringi avardavaks. Nimelt sain ma aru, et ma olen ainuke eurooplane tervel suurel alal ning et mind silmanurgast saatsid mind nii mitmetegi inimeste pilgud (olin konservatiivselt riides). Pidin tõdema, et siinmail ei satu keskmine kuni ülirikas klass mitte kunagi bussijaama. Kel vähegi taskud kupüüre täis, kasutavad kas taksoteenust või kominatsiooni metroost/rongist ja taksost. Eestis kasutavad väga erinevates klassidest ja kihtidest inimesed ühistransport, siin aga erinevate protsesside lõpptulemusena eriti mitte. Bussid ei ole isegi mitte ebameeldivad või äralagunemisäärel, aga lihtsalt ei ole siiani veel inimestele südamelähedaseks saanud. Nagu ikka sain bussis taaskord avardada inimeste silmaringi ning teha vahet riikidel Austraalia, Austria ja Eesti, mis mingil huvitaval kombel välismaallastele inglise keeles justki üht riiki meenutavad.
Otsustasin ka see aasta muuta oma harjumusi siin ja see tähendas muuta neid Eesti harjumuste sarnasemaks. See mõjutas eriti tugevalt just söögilauda, täpsustavalt hommikusöögilauda. Minu jaoks on kodumaal harjumuspärane söök vaieldamatult tervislikum, kui koolisööklas pakutav. Pagasiga õnnestus mul kaasa sahkerdada tervelt pool kilo hapukoort, käsipagasis tatrahelbed ning aroomisool. Nii suutsin ma päris pikalt hommikuti just tartapudruga end üles äratada, kuid nagu iga ilus muinasjutt, lõppes ka minu unenägu hetkel, mil hapukoor otsa sai. See sundis mind pudrule alternatiivi otsima, ja leidsingi! Nii uskumatult kui see ka ei kõla, leidsin selle veel lausa ülikoolilinnaku poest. Siin müüakse minu imestuseks isegi kodujuustu. Tõsi, juurdehindlus on nii umbes kolmekordne võrreldes Eesti hindadega, kuid hetkeks, mil ma hinda nägin, olin saatanale juba terve käe ulatanud. Maitse küll suurem asi ei ole (loe: see tähendab niisama igavusest, ma seda ei sööks, nagu ma seda kodus olin harjunud tegema), kuid maitsestades köögiviljade ning (Eestist kaasavõetud öko-) tomatimaitseainega on see täitsa arvestatav hommikueine. Sellisel positiivsel kursil jätkuvad minu otsingud kehale sõbralikuma toidu nimel.
Uute värvikate seiklusteni!


Our mini holiday kicked off already September 10 when Eid-al-Adha celebrations started. Sometimes I find myself thinking that it is pretty nice when your university is situated in the Middle East because then you can enjoy all the Islamic holidays in addition to Western ones. As little as I know about the holiday, it is a holiday of sacrifice. I do not feel comfortable distributing information about Emirati tradition, culture and holidays, I can assure there is plenty of information on the web on this particular topic. Somebody said to me that it would be easier for me to understand if I would perceive this holiday like Christmas. This is the time you spend with your family and visit relatives, children get money and/or gifts, cities are decorated and in every city huge fireworks takes place. Since us, international students, mostly did not celebrate this holiday, we had to find other means to spend the days. I and Katrin visited Dubai with the idea to gain more inside information that could be useful while my mom comes to visit me. We spent most of our time in Downtown Dubai and in the neighbourhood of Burj Khalifa. We did not end up going to Dubai Marina which is the most known region of Dubai, the region where we can see skyscrapers, yachts, cars and everything Dubai is best known for. I have plenty of time to explore the area when I am with my guests.
An interesting moment caught my eye in Dubai. Although this situation isn't new to me, it had much stronger visible contrast than in Abu Dhabi. The UAE is known for its forward-facing and mind-blowing ideas, however, there is a lot of improvement in some fields. For example, there is still no schedule for buses moving between the capital and Dubai, I mean there is, but it is not available. I tried my best to find it online, but either I lack excellent researcher skills or there simply is no plan online, there was nothing. I decided just to crab a taxi and head to the bus station and let the right water bring me to the right shore. A young man who was selling tickets couldn't help me, only mentioned that buses depart after every 20 minutes. Probably I was getting on his nerves after a while, so he was kind enough to share the time of the first bus of the day. Finally, I was able to use my 'advanced' level math skills to calculate the next bus. For my own luck, I have excellent time planning skills to I made it to the bus. However, there are no designated seats, sit where you want. If you are a lady you get quicker service because the prefer elderly, children and ladies before everybody else. I also understood that I was probably the only European in the whole station. It has to be understood that middle-income or rich people do not step their foot into public transport. If you earn a considerable amount of money, you aim for private car, taxi or worst case metro, the latter is surprisingly good (it has a schedule, pricing and it is convenient). The whole idea is slightly odd to me since public transport is used widely in my home country. Buses, trains, ferries etc are used by large number of people. Here, the buses are neither  unpleasant nor on the verge of falling apart, however, they do not seem to be hugely popular. Coming back to my experience in the bus, I was honored once again to thoroughly explain the difference between Estonia, Austria and Australia, because apparently they seem to be the same country for foreigners.
This year I decided to change my habits, making them similar to the ones I follow at home. This concerned especially my eating habits. The food at home is times healthier than the one offered in the dining hall. I was able to sneak in sour cream, flavored salt and buckwheat porridge that made my mornings a lot more enjoyable. Like every fairy tale, this had to stop at some point. It happened at the same moment when I ran out of sour cream. This urged myself to explore our campus store that in the end was able to surprise me. They offered cottage cheese. I much admit that the price is three times the price I am used to buy it, but I had already given my arm to the satan. The taste is nothing spectacular, but if I add vegetables, spices and tomato flavor spice, it actually makes decent breakfast. On this positive tone, I am going to finish the post.



Uue silla ja kanali ehitus/ The construction of new bridge and canal


See on näide Dubai allahindlustest. Alghind 14600 AED, mis on umbes 3650 €, uus hind 6570 (1642 €)
This is an excellent example of the sales in Dubai. 14600 AED could be calculated into roughly 3650 € and the final price 1642 €.









Tuesday, 13 September 2016

Je ne parle pas encore française- ma ei räägi veel prantsuse keelt

Ma olen üpris kindel, et pärast nelja ülikoolis veedetud aastat võiksin ma saada eksperdiks lennukitoidu ning nende filmivaliku teemal, sest tundub kuidagi uskumatu, kui palju (ja tihti) ma lendama pean. Siinkohal pean mõnesmõttes ka tänulik olema ülikoolile, kes eelistab, et me sõidaks Etihadi lennukitega, mis on pika puuga maailma parim lennufirma.
Nüüd alustan seda postitust täieõigusliku teisekursuslasena. Hea meel on tagasi koolis olla ja näha inimesi, keda pole 3-8 kuud näinud (olenevalt sellest, kas inimesed on välissemestrit teinud või mitte). Lisaks sõpradele oli mul ka hea meel oma korteri üle. Peale minu ja Giulia elavad korteris veel Tala ja Donia vastavalt Jordaaniast ja Egiptusest. Doniat tean ma tänu hommikustele ujumistrennidele ja Talaga väga palju eelnevalt kokku puutunud ei olnudki. Sellest hoolimata sobib meie kooslus suurepäraselt.
Kool on täie hooga käima läinud ning tunnid on põnevad, eriti prantsuse keel. Kui teistes tundides oskan kaasa rääkida, siis prantsuse keel nõuab ikka veel väga palju harjumist. Samas on keeleõpe siin intensiivsem kui ma arvasin. Keeletunnid toimuvad neli korda nädalas ning nädalas veedan kokku 5 astronoomilist tundi keelt õppides. Võrreldes Härmaga, kus inglise keelt oli lausa ühe kursuse võrra rohkem kui eesti keelt, oli meil astronoomilistesse tundidesse arvutades ikkagi keeleõpet vähem, sest kuigi keeletunnid toimusid viis korda nädalas, oli nende pikkuseks ju vaid 45 minutit. Esimese nädala lõpuks valutasid mul lõualihased, sest siiani on raske õppida hoopis teistsugust keelt (prantsuse keel ei ole võrreldav ei vene, saksa ega eesti keelega). Eks siis esimese semestri lõpuks näe kui kaugel ma prantsuse keele ja kultuuri õppimisega olen.
See aasta on ikka väga palju rahvast juurde tulnud ning seda võin ma julgelt väita tänu sööklale, mis on absoluutselt igal hetkel puupüsti täis. Koolimaja on ka rõõmsamaks tehtud suve jooksul ning palju lahedaid asju õppekavasse ning treeningplaanidesse juurde toodud. Näiteks tahtsin juba eelmine aasta alustada tennise õppimisega, kuid see tund on alati täiesti täis ning ootejärjekorras on kekmiselt 8-10 õpilast, sma lugu on golfiga. Seetõttu otsustasin see aasta õppida hoopis squashi. Ütlen ausalt, et enne tundi minemast ei teadnud ma suurt, mis see endast kujutab ning siiamaani ei julge seda väita, kuid tundub mõnusalt intensiivne spordiala olema. Tänu muudatustele kooli õppesüsteemis sain alustada ka prantsuse keele õpingutega, mida eelmisel aastal ei pakutudki. Nüüd tuleb loota, et õpilaste arvu suurenemisega, suureneb ka keeltevalik (eriti loodan, et avatakse vene või saksa keele grupp).
See semester tuleb natukene rahulikum kui mu eelmised kaks, kuid juba olen hakanud otsima võimalikke projekte, millest järgnevates postitustes ka juttu tuleb.
Kusjuures tundub see aasta kuumus juba talutavam, kui eelmine september püsisin ma vaevu elus, kui uksest välja astusin, siis nüüd on olukord tunduvalt parem.
Kohale jõudnud, pidime hakkama valima ka jaanuarikuu intensiivsemestri asukoha. Kui 2016. aastat alustasin ma Shanghais, siis ei oleks mul isiklikult midagi selle vastu, kui see aasta saaksin seda Araabias alustada. Alati on ka varuvariant, aga seda ma loodaks eelkõige teha 2018. aastal.
Tõmban nüüd oma loole joone alla, jätan midagi järgmisteks kordadeks ka!


After my studies in Abu Dhabi I could easily become an expert on plane food and their selection of movies due to my frequent flights covered by the university and those trips I plan to take on my own. Most of the time I have to be thankful for the university because they prefer to fly us with Etihad Airways that is titled to be the best airline in the world for the past couple of years.
It is exciting to be back on campus already as a sophomore. It was great to see friends I haven't had a chance to see 3-8 months depending on whether the people had done semesters abroad or not. I am also happy for the apartment this year. Giulia and I are sharing a double room, but besides us, there are also Donia and Tala, respectively from Egypt and Jordan, in our apartment. This year our apartment looks much more like an actual apartment, not like a plain dorm room.
August 28 was my first day of classes and I was thrilled about my schedule weeks before actually landing in Abu Dhabi. For me, the hardest yet the most pleasant class is French. I am learning it from the scratch and since languages are fast-paced classes in Abu Dhabi, I am deriving a lot of information quickly. Language classes are intense comparing with other classes since I spend twice more time in the classroom, but I receive the same amount of credit like normal classes. Altogether French takes 5 hours of classroom learning in addition to homework. I remember I used to complain a lot in high school about the workload in English classes, but now I have twice as much work to do in French.
The increase in the student body can be seen when I enter the dining hall, because whenever I go, the canteen is packed with students. The increase has had a positive influence on fitness classes as well as school decorations. On the other hand, it is much more difficult to get desired classes. Last year I hoped to start with either golf or tennis, but due to a high demand, I was on the waiting list, this year when I tried again I was accordingly 8th and 9th on the waiting list. Instead, I decided to try squash and to be honest, it is much more engaging and exhausting than I thought. I did not know anything before I signed up for the class and I still don't know much, but so far it seems really fun. Due to the increase in the student body, they have started to offer more courses. This year the school started offering French, so I thought to give it a try. Hopefully, with the gradual rise in the number of students, they will offer more languages in addition to Arabic, Chinese and French. I am keeping my fingers crossed for Russian and German classes! This semester has slightly easier workload so it allows me to engage in different projects outside of school that I am really passionate and excited about, but I will make quick brief later in some other post.
During my first week back in Abu Dhabi I had to choose my J-term course for January 2017. To be honest, I would love to spend it in AD, however, there is always a backup plan, if this scenario shouldn't work.
Until next time!