Sunday, 25 December 2016

Ühendemiraatide aastapäev

Detsembrikuu on möödunud oodatust kiiremini. Kui semestri algus ei tahtnud mitte kuidagi hoogu saada, siis nüd on pigem vastupidi. Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Detsembri alguses oli meil taaskord põhjust tähistada. Novembri viimastel päevadel oli märtrite austamise päev, mil meenutasime neid, kes AÜE võidelnud ja langenud on. Sellele järgnesid meeletud pidustused üle kogu riigi, mis tähistasid AÜE 45. aastapäeva. Kesklinnas on teadupäraselt sellel päeval võimatu liikuda, mistõttu võtsime suuna hoopis teisele poole, Yas saarele. Päev kulmineerus väikesemate vormelite etteastega ning ilutulestikuga. Ülejäänud aja olnud proovinud oma asju koomale tõmmata. Ma olen aru saama hakanud, kui raske on asju kahe-kolme koha vahel jagada. Mida kuhu kaasa võtta, mida jätta (ja siis hiljem avastada, et ikkagi läheb vaja) jne. Keerulisemaks läheb vahetusaastale minnes, aga selle muretsemise jätan jaanuarisse.
Selline üllatus (mis-kes-kus) ootas mind ees ka postkastis, kui arvuti avasin. Nimelt pidin koju naasma 22. detsembril ning mul oli vastavalt kõik ka planeeritud. Laupäeva päeval potsatab aga mu postkasti Etihad Airways't kiri, milles tuletetakse meelde, et mul on 36 tunni pärast lend. Pärst mitut hetke, alustasin kontrolliga, ega see mingi vale informatsioon ei ole. Tõesti! Kool oli bookinud mulle kaks lendu Abu Dhabist koju Tallinnasse, ühe esmaspäevaks ja teise neljapäevaks. Arvatavasti tehti mingi viga. Seega pidin oma senistele plaanidele head aega ütlema ning selleasemel pidin hakkama kiiresti eksamiks kordama ja kohvreid pakkima. Nali naljaks, aga lennujaamas öeldi, et nad ise olid midagi sassi ajanud (või oli süsteemis viga või midagi kolmandat, sest ma lihtsalt ei pannud nende juttu tähele ja lihtsalt lootsin õnne peale, et nad bookivad mu ümber). Pikk jutt kokkuvõtvalt: 5 minuti pärast istusin taksosse ja sõitsin tagasi koolimajja. Kahe kohvriga. Ja tuju oli null. Paar päeva vegemist, paberite kordaajamist, mõtete mõlgutamist, sõpradega aja veetmist ja üllatus! Jälle oli aeg lennujaama minna. Uus katse.
Saingi läbi :)

December has passed faster than I expected. The beginning of the semester was rather slow and boring then the end of the semester was definitely one of the busiest times in my life. At the beginning of December, we had a reason for celebration. It all started at the end of November with Martyrs' Day and it was soon followed by the National Day of the UAE. PS! UAE is now 45-year-old federation. It is widely known fact that the Downtown is heavily populated during the celebration, so we decided to go to the other direction. We headed to Yas Island. It was a huge festival that included fireworks, F1 performance, and folk dances. I have kind of realized over past couple of months how difficult it is to keep on track what you have in which place, what to take on certain trips etc... It basically means I need to double everything I have.
Similar mess/surprise was waiting for me when I open my mailbox on Saturday noon. I was supposed to go home on Dec 22 and I had planned everything accordingly. The email stated that I have a flight in 36 hours (WHAT ?) and it was from Etihad Airways, so it had to be real. It said that the school had booked me a flight to home two tickets, on for Monday morning and other for Thursday morning. This meant that I had to start packing my suitcases and revising for my exams. However, when I got to the airport it came out as a mistake ( I really didn't pay attention, but I am pretty sure they mentioned some problem in the system or sth). Anyways, long story short, in 5 minutes I was already in the cab getting back to school with my two suitcases. I really didn't like the whole situation. This meant that I had three days of sleeping, writing essays and being with friends. And before I even noticed it was time to go. Action. Take two.
I am on my way!

Friday, 2 December 2016

On jälle see aeg aastas

..., mil tuleb 30-kraadises Araabias jõulutunne peale. See väljendub alateadlikult sissejuurdunud harjumusest hellitada end suusatamise mõtetetega, kuulata jõulumuusikat, teha piparkooke ja kõike muud, mida ma olen harjunud novembrikuus tavaliselt tegema, kuid siinses kliimas veidike veider tundub. Ma olen avastanud, et vast kõige positiivsem asi, mida Araabia mulle andnud on see, et ma olen aru saanud sellest, milline on minu arusaam normaalsusest ning kuidas see arvamus ei ühti umbes 80% õpilastega. Lisaks arusaam, mis mulle tegelikult meeldib ja mis ma arvasin endale meeldivat. Eestis olles arvasin alati, et suvi on aastaaegadest südamelähedaseim oma 3-kuulise suvevaheajaga, sõudetrennidega, värskete marjade, maal olemise ja rannaskäikudega. Nüüd, kui elan kuivas troopilises kliimas, olen väärtustama hakanud nelja aastaaega (ning Eesti viiendat aastaaega, milleks on halb suusailm). Ning kui ma tegelikult aus olen, siis olen ma tegelikult vist pigem ikkagi talveinimene...Enne paraku sellistest asjadest aru ei saa, kui ei ole aga oma liivakastist paar sammu kaugemale astunud ja midagi uut proovinud. PS. Asjale ei aita kaasa pere/sõpradega skaipimised, mil kõik õhinal räägivad lumest ja suusatamisest. Seepärast on mu mõtetest hakanud aina tihedamalt läbi käima mõte veeta kevadkoolivaheaeg mõnes mägikülas...
Sama kindel kui eestlaste fakt, et jaanipäev on juunikuus, on inimestele Araabia Ühendemiraatides kindel, et novembrikuus hakkavad vormeliässad Abu Dhabis rehve kulutama. Aasta suursündmusest võtsin ka see aasta osa. Taaskord on F1 näide sellest, kuidas mind ümbritseb huvitav aura või väga veider karma. Alguses olin kindel, et see on võib-olla kodukeskkonnaga seotud, kuid ausaltöeldes, mida rohkem ma reisin seda veidrama käekäigu mõningased asjad võtavad. Aga paljude asjade kokkulangemise tõttu, sain jälgida viimasel päeval just sõidu lõppu, tähistamist, ilutulestikku. Nii palju huvitavaid kogemusi kindlasti kaalus üles iga hilisõhtuse õppimise uue nädala jaoks ja vähesed unetunnid. Ahjaa, ja Jenson Buttoni autogrammi sain ka, kelle jaoks oli Abu Dhabi Grand Prix  just viimane sõit tema karjääris!
Kogu kogemusele on praegu pannud imelise punkti sõpradega piparkookide ja piparkoogimaja küpsetamine. Novembri keskel tegime koduste vahenditega taina, ostsime glasuuri ning detsembri alguses (Araabia Ühendemiraatide aastapäeva tähistamise puhuks) küpsetasime 4 tundi piparkooke. Sellele lisaks mõtlesin teha ka nn hirmufaktorit ja anda neile verivorste hapukoore ja aroomisoolaga, mida ema oli kodust oktoobris kaasa toonud. Minu üllatus oli suur, kui tuli välja, et kõigile see meeltmööda oli! 

It is this time of the year again when the Christmas spirit comes. Unconsciously it is expressed in ingrained ideas of skiing, listening Christmas carols, make gingerbread and so on. This has made me appreciate my background and traditions that are far too weird for this culture and climate. I guess the most positive thing that living in the UAE has given to me is the understand of normality and how much it differs from approximately 80% of the students. In addition, understanding what I like and what not. Like the previous year, I still feel that snow and wider conception of winter, is way too big part of me to ignore it (hint: one of the reasons why I picked a European city for exchange year). Now living in the arid tropical zone, I have started to value 4 seasons (and Estonian fifth season called bad ski weather). But you won't understand it before you step the first step out of your comfort zone and explore the world... PS! Skyping session with friends and family really don't help me since all they speak about is how they already have snow since the second week of November. Now, more than ever, I have determined to spend some time skiing in Europe.
The celebration of the last session of F1 in Abu Dhabi is as guaranteed as Midsummer Eve for Estonians. And I had a chance to see what was happening behind the curtains, just like last year. This event is another example that things just happen to me or that I have weird karma. Before, when I used to live in Estonia, I was sure that I was just not meant for that environment, but after moving to Abu Dhabi, I understood that there is something about me and not the environment. Nevertheless, I was lucky to capture few last minutes of the race and fireworks.All of the experiences definitely outweigh every night of studying for the new week and those few hours of sleep at night. By the way, I also received the autograph from Jenson Button, to whom Abu Dhabi Grand Prix was the last race fo his racing career. 
Baking gingerbread and a gingerbread house with my friends have definitely nailed the entire past couple of weeks. In the middle of November, we made the mixture, bought icing and now, right before the celebration of the UAE National Day, baked gingerbreads for 4 hours! I also planned to offer my friend some Christmas food from home. I served blood sausage with sour cream (smetana) and aromatic salt that my mom had brought with her. You could imagine my surprise when they all said that they liked it and demanded more!