Saturday, 24 June 2017

Realismeerimistähtaeg

Kui mitu korda olen ma selle viimase Pariisis postitusega alustanud ja kuidagi ei taha nagu sellele punkti panna. Ma arvan, et mu sõbrad ja pere on isegi märganud kuidas ma olen üle läinud pigem prantsuskeelsele muusikale, kuulan ja loen prantsuskeelseid uudiseid ning sean plaane, millal saaks sinna juba tagasi minna. Jah, kõigest 4 kuuga kasvasin Pariisiga nii üheks kui veel võimalik!
Viimased nädalad möödusid linnutiivul. Kukkusid mitmete ainete lõpuesseede tähajad ning pidin tegema eksameid nii prantsuse keeles kui kunsti alusaines. Sellest hoolimata tahtsin võtta Pariisist viimast. Ma ei tea, millal siia tagasi tulen ning seetõttu oli tahtmine suur kõike näha-teha.
Käisin klassiõdedega Foundation Louis Vuittonis, mis on midagi kultuuri- muusika- ja kunstikeskuse vahepealset ning mis paelub huvitavate projektide, imeliste vaadete ja suure aiaga. Kindlasti üks minu lemmikpaiku (kogu maailmas)! Olin tahtnud sinna juba jaanuarikuust minna, kuid nagu alati, läks mul tubli kolm ja pool kuud aega selleks.
Lisaks käisime Grand Palais ja Petit Palais, mis on Champs-Elysees läheduses. Ilusatel päevadel käisin Tuileries aedades õppimas, lemmikkohvikutes söömas ning lemmiktänavatel jalutamas. Käisin turu peal prantsuse juuste ja koduveine ning apteegis prantsuse brändide tooteid kaasa ostmas, mida Eestis kaks korda kallimalt müüakse. Prantsuse apteegid on sellesmõttes nagu võlumaailmad. Neid on palju ja igal pool, ainuüksi oma kodu läheduses tean ma 4-5 apteeki ning tõenäoliselt on neid isegi rohkem. Lisaks reaalsetele ravimitele müüvad nad ka kvaliteetseid kehahooldusvahendeid ning kosmeetikatooteid ja seda kõike (isegi Eesti hindade mõistes) väga odavate hindadega.
Samuti ei möödu ükski õige Pariisis vahetussemester ilma, et ise oma silmaga poleks näinud protesti. Käisin klassiõega seda oma kodulähedal vaatamas. Kohvikus veini rüübates avanes meile huvitav vaatepilt: orkester mängimas tuntuid prantsuse viise, crepe-meistrid oma lükatavade kärudega end sisse seadmas ja lastele tegid rõõmu roosad jäätiseautod. Kõik see meenutas pigem nagu miniversiooni laulupeost. Üsna harukordne võimalus sellisest kogemusest osa saada! Protestil avaldati meelt veganluse poolt, marihuaana legaliseerimise poolt, kapitalismi ja Macroni vastu. Jah, Prantsusmaa presidendi valimised kütsid kirgi paar päeva pärast valimisi. Nüüdseks on rahvas maharahunenud, kuid ajalehtede esikaaned spekuleerivad nii uue presidendi kui ka tulevase valitsuse kohta.
Praeguseks olen juba kodumaal ning Pariisi vahetussemester on seljataga. Võin kindlalt väita, et jaanuaris sinnamineku emotsioonid olid kordades madalamad kui äratulles. Naljakas kui ruttu võib inimene mõne koha omaks võtta. Ma pole veel ühtegi teisse linna reisides tundnud end nii koduselt kui seda tundsin Pariisis. Oma lemmikkohvikud, -pargid, -jooksumarsruudid ja -päiksevõtukohad. Äratulles sai ka mõeldud, et mitte kunagi varem pole mul olnud taolist emotsiooni Abu Dhabiga. Arvatavasti on seal minu jaoks oluline tõsiasi, et seal olles olen ma maailmast justkui äralõigatud, samas kui Pariisi viivad lühema või pikema ringiga kõik teed. Ainuke, mida ma tean, on see, et tahan kindlasti minna Prantsusmaale tagasi keeleoskuse lihvimiseks.

Nüüd aga natuke ka minu arvamusi pariislaste kohta.
Positiivne:
1. Kohvikukultuur. Inimesed käivad väljas ning ei istu õhtuti kodus teleka taga ja ei joo õlust kõht punni. Seda tehakse stiilselt miljonites pisikestes kohvikutes ja baarides. Ning väljaskäimine pole mitte ainult tuttavatega kohtumiseks, see on ka aja mahavõtmine ja elu jälgimine (eriti põnev on prantslastele vaadata, kuidas inimesed riides käivad). See paneb aga kohvikud kihama olenemata aastaajast, feebruaris, kui õues oli nullilähedased temperatuurid, olid välikohvikutes hõõglambid ja soojendid, et inimesed saaksid ikkagi aega õues veeta.
2. Skandaalid. See läheb nii positiivse kui negatiivse alla. Kui varem olin alati arvanud, et Eesti poliitika on üle käte läinud, siis ilmselgelt polnud mul tolleks hetkeks ülevaadet prantsuse omast. Mistahes valdkonnast rääkides käivad alati kaasas skandaalid. Parimad stiilinäited: 25 aastat vanem abikaasa (Macroni naine, kes liigse vanusevahe tõttu paljudele vastu on), naisele ja lastele fiktiivse töö eest palga maksmine, armuafäärid, pangakontod maksutaevastes jne. Nimekiri on lõputu. Taolised tegemised, tõsi, küll mitte kõige ilusamad, vürtsitavad elu üles!
3. Stereotüübid. Kui palju oli mul eelnevalt stereotüüpe, mida tahtsin siia jõudes lõhkuda. Tõsi, pariislased ei kanna küll baretti, kuid hommikujooksult tagasitulles või õhtul koolist koju minnes näen tihtipeale pereisasid 3 baguettega koju jalutamas. Samuti olin ma üllatunud, et kohalikud tõesti hoolitsevadki oma välimuse eest ning näevad üldjuhul alati laitmatud välja. Kolmandaks, küll mitte minu rõõmuks, suitsetavad kõik kõikjal. Suitsetamine käib alati klaasi veini juurde või hommikul värske croissanti ja kohvi kõrvale.
4. Prantsuse keel. Ma mäletan hästi oma esimesi samme prantsuse keelt õppides. Minu hääldus oli samasugune nagu 'tavaliselt' venelase aktsent inglise keelt rääkides. See oli kole, robustne ning painajalikult raske. Kuigi Pariisi minek oli tolleks hetkeks kindel, ei suutnud ma ikkagi aru saada ja enda jaoks lahti mõtestada, miks ma seda keelt õpin. Nüüd, keelekeskkonnas olles, tajun selle vajadust igapäevaselt ning see on nähtav ka igapäevaolukordades, kus enamjaolt saan juba vabalt prantsuse keeles hakkama. Nüüd võtan ma vabatahtlikult grammatikaraamatu lahti, et endale mõned vajalikumad asjad kiireminigi selgeks õpetada. Vaja on ju hakkama saada!
5. Lähedus. Kuigi Euroopa ühest otsas teisi võib tõesti minna 4 tundi kohale lendamiseks (Helsingist Lissaboni vms), siis Pariisi puhul võib täheldada, et kõik on lähedal. Milaano tunnise lennusõidu kaugusel, samuti Barcelona. Rongiga Londoni 2 tunniga, lennukiga vähemgi. Kuna Pariis on ka suur lennuliinide keskpunkt, on nii palju erinevaid võimalusi kuhugi minemiseks ja hinnad on väga soodsad! Kui ajagraafik on paindlik võib Milaanosse edasi-tagasi piletid saada kokku 30-40 euroga. Kõik on lähedal ja finantsiliselt mittekoormav. Ühendatavust jään kindlasti igatsema!
6. Turud. Minu lemmikturg ol iga neljapäev ja pühapäev minu kodust 200 meetri kaugusel. Värske toodang ol kokku toodud üle kogu riigi alates koduveinist ja lillevanikutest kuni maasikateni. Kindlasti leiab sealt veel antiikmööbleid, maale ja muud vajalikku. Lisaks oli see minu esimene hüppelaud prantsuse keele praktiseerimiseks.
7. Transport. Polnud olemas liiklusvahendit, mida pariislased ei kasutanud. siinkohal ei räägi ma bussidest-trollidest-metroodest... Ma räägin segwaydest  ja muudest viimase sõna tehnikast, mille nimesid ma isegi ei tea. Lahe oli vaadata, et sel ajal kui hommikuti jooksmas käisin läksid sama teed pidi tööle pintsaklipslased, kellest nii mõnigi sõitis üherattalise jalgrattaga, teine üherattalise segwayga, boostedboard'dega jne! Nii nii lahe! Eriti palju oli rulluisutajaid, mis mulle isiklikult väga meeldis. Oleks ka meil teed nii head linnades, et saaks nendega sõita.

Negatiivne:
1. Bürokraatia. Kuigi minul on olnud igas mõttes tänu Euroopa Liidule siin ülimalt lihtne ja kerge elu, ei ole mu klassikaaslastel just nii ladusalt läinud. Kellel on immigratsioonibüroode ja viisadega probleeme, kellel pankade, kellel telefonioperaatoritega jpm. Ja see kõik võtab nii meeletult aega, meeletult. Ei olnud minul vaja mingisuguseid pabereid täita, sain vabalt Eesti kaardiga samuti hakkama ning tänu rändlustasude peaaegu olematuseni kahanemised, on lubanud mul kasutada ka Eesti numbrit. Tundub, et ELi propaganda on minu puhul head tööd teinud.
2. Protestid. Prantslased on Euroopa Meistrivõistluste võitjad oma meele avaldamises ja nad on sellest ka ise üpris hästi teadlikud. Mulle, uustulnukale, pakub see suures pildis palju rõõmu, kui kuskil on protest, sest see tagab mitmeks õhtuks põneva lugemise. Aga on ka asi, mis mind häirib nende juures. Need toimuvad väga tihti ning üldjuhul ei saa nad ise ka päris hästi aru miks nad seda teevad. Tänapäeva vale-uudiste ühiskonnas tuginevad paljud valefaktidele või naabrionu usutlustele. See aga omakorda tähendab, et proteste on palju ja mitte ainult Pariisis! Asi on nii tõsine, et neil on lausa kalender tehtud streikide ja protestide jaoks, et mitte ajastada kõiki samale ajale. Geniaalne!
3. Numbrid. Prantsuse keel on selle hetkeni tore, mila sa ei pea elulises olukorras numbritest aru saama. Tõeline väljakutse on turud, kus igal müüjal on oma aktsent ja sa pead aru saama, mis numbri ta sulle ütleb. Nimelt on nali selles, et prantslased suutsid numbreid mõelda kuni kuuekümneni, niiet 70= 60+10, 82=4*20+2 ning 99=4*20+19. Meele hoiab ärksana kuid vahepeal jään ikka mõtlema, kas ta küsib minult 82 senti või 92 senti. Oeh. Kuigi praegune olukord on tunduvalt parem kui nelja kuu eest, on mõningased numbrid ikka, mis segadusse ajavad kui ülitäpselt ei kuula.
4. Riietumine. Kui positiivsena saab välja tuua üleüldist head tänavapilti, siis on teatud asjad, millest ma lõpuni aru ei saanud. Näiteks käisid inimesed 5-kraadises veebruarikuises ilmas lühikeste pükste ja t-särgiga jooksmas, aga hiljem täna peal käivad nad samamoodi nagu mina siis kui väljas on miinus 10 kraadi. Ma ei ole kindel, kas nad ise on teadlikud külmetamisest jms.
5. Autoliiklus. Õnneks ei pidanud ma seda just eriti palju kogema, kuid isegi jalakäijana võin ma garanteerida, et vaatepilt polnud üldjuhul just ilus. Kuigi jalakäijaid lastakse alati ilusti üle, puudub enamikjuhtudel liikluses loogika, olgu siis näiteks tegemist ringristmikuga, kus eesõigus on ringi peale tulijal, mitte olijal. Lisaks tõsiasi, et vahetevahel sõidavad mootorrattad kõnniteedel... Võib-olla kui oleksin sealses elukeskkonnas üles kasvanud, tunduks see minu jaoks normaalne, kuid olles äsja saanud kätte Eestis juhiload, siis kahjuks nii öelda ma ei saa.

Oli kuidas oli, aga minu jaoks kaalusid kindlasti üles positiivsed tähelepanekud. Nüüd naasen tagasi suvepuhkusele, mida sisustan praktikate, raamatute lugemisega ja trenni tegemisega.
Viimaseid pilte Pariisist (võib-olla on mõned korduvad pildid).


 (Elagu protestid!)
 Tulevikuautod Champs-Elyseel
 Foundation Louis Vuitton

 Seine-äärne jooksu ja jalutuskäigu rada

Foundation Louis Vuitton

À bientôt, Paris!

Tuesday, 2 May 2017

Sünnipäevanädal

Pärast minu pikka-pikka Hispaania-Andorra-Portugali reisi oli vaid paar päeva enda kogumiseks ning tuli taaskord täie energiaga semestrit alustada. Peagi tulid külla ka mu pere ja peretuttavad. Näitasin Pariisi, sõime crêpe'sid ning tähistasime minu eelolevat sünnipäeva. Vanavanemad jäid reisiga ikka väga-väga rahule. Uus nädal kulges rahulikult, ainult esmaspäeval käisin ma restoranis, mida ma olin pikisilmi oodanud. See on Pariisi kindlasti üks kuulsamaid kohti oma erilise menüü tõttu (inspireeritud Jaapani ja Prantsuse köögist), huvitava sisustuse ja imelise vaate tõttu. Kohaks oli Kong. Kui keegi peaks Pariisi külastama, soovitan kindlasti laud sinna reserveerida!
Aga koolinädal lendas kiiresti ning neljapäeval pärast kooli lohistasin ma nurgast välja käsipagasi kohvri ning alustasin tavapärase rituaaliga jalanõude-riidete-hügieenitarvete kohvri pakkimisega. Paar tundi sõba silmale ning teekond lennujaama võiski alata! Kell 6.05 alustas lennuk  kiirendamist ning juba 8.25  seisin kannatamatult Duomo ees ja ootasin Katrinit, 'giidi'. 
Olin jõudnud Milaanosse. Hommikut alustasime Prada poolt omatud kohvikus ning seejärel kõndisime vanalinnas. Peatselt maandus ka Elis ning jäime veel linna avastama. Alustasime Duomo juures ning jalutasime mööda disanibutiikide tänavaid, käisime aperitivol ning nautisime Milaanot. Teine päev algas varakult, sest võtsime plaani sõita Como äärde. Jaluasime imeilusatel vanalinna tänavatel ning järve ääres. Seejärel võtsime köisraudtee mäe tippu pisikesse külla nimega Brunate, kus polnud massides turiste, päike võttis hästi ning kus olid imelised vaated järvele ning eemalolevatele Alpidele (ning taaskord tuli suusatamise tuhin peale!). Pärastlõunal veetsime aega veel linnas ning seejärel tulime rongiga tagasi Milaanosse. Õhtu lõppes, üllatus-üllatus, aperitivoga. Kolmas päev algas meil veelgi varem, sest hommikul tahtsime varakult Duomo tipus ära käia enne kui me Naviglio turule läksime. Turul oli kõike varakraamist ja maalikunstnikest kuni autentsete disainerkaupadeni välja. Tõeline rahva tõmbenumber. 
Õhtul sättisin äratuskella kella viieks, sest 6.55 läks lennuk. 8.20 maandusin Pariisis ja 9.33 asutsin toauksest sisse. Oleksid kõik minu hommikud nõnda produktiivsed. 
PS! Vähem kui kolme nädala pärast olen juba kodus. Ei taha, et aeg nii kiiresti lendaks. 

After my adventurous, yet tiring European tour, I had a couple of days for regaining my energy. Thursday of the same week I was already welcoming my family and family friends. I was showing around in Paris, we were eating crêpes and celebrated my then upcoming birthday. My grandparents especially were very pleased with the trip. The new week started calmly. On Monday we celebrated my birthday in a well-known Japanese-French restaurant called Kong. It has a great menu in addition to amazing views! If anyone will visit Paris at some point I'd definitely recommend the place!
The rest of the school week flew by and soon it was Thursday. After classes, I dragged my suitcase from the corner, opened it and started my usual routine of packing shoes-clothes-body care products. Two and a half hours of sleep and I was ready to depart to the airport. The plane took off at 6.05 and 8.25 I was in front of Duomo waiting for Katrin, 'tour guide'. I was in Milan. We started the morning in a Prada-owned cafe and walking in the old town. Soon enough Elis joined from Estonia. We started our tour with Duomo and visited streets full of design boutiques, went to aperitivo and enjoyed Milan. The second day started early due to our plans to visit Como. We wandered around breathtaking streets in the Old Town and strolled on the banks of the lake. We took a funicular to the top of the mountain to enjoy a village called Brunate. I could see the whole Como lake with the snowy Dolomites far away (yes, I wanted to go skiing again!). We spent the afternoon in Como again and then took the train back to Milan, where surprise-surprise we went to aperitivo, again. The third day started even earlier than the previous days because we were determined to go to the top of Duomo before the influx of people. Later we went to a market in Naviglio. It was a wonderful market full of odd stuff from the masters of art selling their work to vintage designer brands. 
In the evening I set my alarm clock to 5 am. The plane was supposed to take off at 6.55. At 8.20 I was in Paris and 9.33 I stepped in my apartment. I wish all my mornings would be this productive.
NB! I will be back in Estonia in less than 3 weeks. I honestly don't want the time to fly by this quickly!





























Sunday, 16 April 2017

I always say yes to epic trips!

Kassid läinud, hiirtel pidu. Nii ka siinmail, külalisterada on suures plaanis lõppenud ning nii võiski alguse panna enda plaanidele. Juba enne Pariisi tulekut olin kindel, et tahan Euroopas olles ka ringi reisida ning võtta suurepärasest asukohast maksimumi. Mõeldud, tehtud. Kuigi algne plaan nägi ette suusareisi Šveitsi, siis selleaastase lumenappuse tõttu ei julgenud kõiki kaarte sellele mõttele panustada, mistõtu tundus Lõuna-Euroopa palju turvalisem idee. Nimelt nägi plaan ette selline. 6. aprill: Pariis-Barcelona. Külastan Maarjat ning tutvun linnaga. 8. aprill: Barcelona-Andorra. Suusad selga ning mäele. Minu ammuoodatud mini suusapuhkus (ja lisaks imeline päevitus) saigi teoks. 10. aprill: Andorra-Barcelona-Porto. Pikk reis, kuid Portugali ma jõudsingi! Juhhei! Siia jätame ka ankru kauemaks sisse ning puhkame ka veidi.
Tegelikult algas vahva puhkus 24 h enne tegelikku lennuki väljumist, kui mul viimasel hetkel meenus, et mul on ooperipiletid kolmapäevaõhtuks. Käisin kooli poolt organiseeritud üritusel teist korda (esimene oli veini degusteerimine). Hiljem selgus, et piletid teisel rõdul olevat maksnud 100 eurot, kuid meile tegi õnneks need kool välja. Koolikaaslastega veel arutasime, et huvitav palju parteripiletid veel maksma oleks läinud... Vaatasime Carmenit ja ma jäin väga-väga rahule! Suurepärane kogemus ning samas oli ka juba puhkusemeeleolu käes! Järgmisel päeval tegelesin kodus viimase hetke tegemistega ning seejärel võtsin suuna lennujaama poole. Ühe metroo ja ühe RERi asemel, võtsin kolm metrood ning ühe RERi rongi lennujaama, mistõttu puges mul hirm nahavahele, et äkki jäängi lennust maha. Paar tundi hiljem ning palavusest nõrkemas tervitasin juba Barcelonat, kust võtsin suuna sugulaste poole. Barcelonas külastasin rannajoont, Barcelonetat, Montjuici, Park Güelli, Gaudi maju, Parc de la Ciutadella, La Boqueria ning umbes nelja erinevat katedraali-kirikut. Pooleteise päevaga jõudsin ikka üpris palju ära  teha. Barcelona on Pariisi kõrval ilmselt mu üks lemmiklinnu, nii-nii mõnus! Ega palju aega ei möödunudki, kui istusin bussi peal ning ei jõudnud ära oodata, millal Andorrasse jõuan. Alpi suusakogemus olemas, oli vaja linnuke taha saada ka Püreneedele. Arvestades ilmastikuolusid, olid suusarajad väga head. Andorra võlus mind oma väiksuse, üliodavate (nii restorani kui ka riiete-tarbeesemete) hindadega. Täiesti uskumatu tunne oli taas suuskadel olla ning tunda seda, mida ma kaks aastat pole kahjuks enam tunda saanud. Andorra nähtud, suund tagasi Barcelonasse, et suund Portosse ette võtta. Portos sain kokku oma tulevaste korterikaaslaste Veronika ja Mai ning nende klassiõega. Portos veetsime aega vanalinnas ringi kolades, rannas käies ning välja puhates. Kuigi Porto, minu lemmiklinnade top listi ei jõua, siis omaette võluv oli ta siiski. Mind pigem üllatas kuivõrd mahajäänud ilmega oli kogu ülejäänud linn, mis vanalinna piiresse ei mahtunud.
PS! Praegu vaadates Andorra suusavideosid, võtaks ma iga kell sinna tagasi üheotsa pileti.
Nüüd, pärast pikka seiklemist, lugematul hulgal väheseid unetunde, lugematul hulgal lennumiile ning lugematul hulgal rõõmsaid ja õnnelikke hetki hiljem olen tagasi Pariisis, oma baaslaagris. Võõraste inimestega kohtudes ja rääkides olen hakanud järjest rohkem mõtlema, kui segane kogu minu 'kodu-vahepeatus-päritolumaa' jutt võib kõlada. Kuigi Eesti on alati kodu, tekib küsimus, kuidas defineerida Abu Dhabi. Kas see on kodu nr 2 või ajutine elukoht või miski kolmas? Ning mis selle kõige kõrval veel Pariis veel on? Vahepeatus?
Järgmine postitus tuleb väga-väga põnev, aga selle hoian kuni 28. aprillini saladuses!

From the moment I was done with hosting friends in Paris, I started to plan my own spring break. As soon as I got notified of my acceptance to NYU Paris, I knew that I would love to spend some time traveling around Europe, to reap all the benefits of good infrastructure, closeness and cheap prices. The initial plan was to go skiing in the Swiss Alps, however, due to exceptionally warm winter, we did not want to put all our bets on this plan. Plan B was to explore Southern Europe, namely Spain, Andorra, and Portugal. The plan looked like this: April 6: Paris-Barcelona, April 8: Barcelona-Andorra, April 10: Andorra-Barcelona-Porto, April 14: Porto-Paris.
My spring break started already on April 5, when 24 h before the flight I recalled that I have opera tickets to Carmen, organized by the school. This was my second school-organized activity and I am glad to be part of it. The price for the second balcony opera ticket was 100 euros. We wondered, with my classmates, how much would the tickets be on the stalls. The show was amazing and I truly enjoyed it! Next morning I had a few errands to run before the flight. I was supposed to take one RER and one metro to the airport but ended up taking three metros and one RER. I guess I got really anxious from being late and then got on the wrong metro. A couple of hours later I was already welcomed by the sun in Barcelona. I spent time at my relatives place. In one and a half days I explored Barceloneta, Montjuic, Park Güell, Gaudi's houses, Parc de la Ciutadella, La Boqueria and approximately four different cathedrals-churches. I think Barcelona is one of my favorite cities along with Paris. It has an amazing vibe, the prices are great and the weather is perfect. Sooner than I expected, I had to take a bus to Andorra. The country charmed me with cheap prices, mountains and great slopes. I had previously skied in the Alps, so it was great to check out the Pyrenees as well. I will go back there at some point for sure! Then it was time to depart for Barcelona and catch a flight to Porto. I met up with my future suitemates Veronika and Mai along with their classmate in Porto. We dined, enjoyed the old town, explored the beaches and just relaxed. Porto won't make it to my top list of the cities, however, it was still charming in certain aspects.
PS! Looking back to my Andorra videos, I would take one-way ticket there anytime.
After numerous flight miles, numerous sleepless hours, and numerous happy moments I am back in Paris in my clean and spacious apartment. Talking to several strangers I have understood that the more I travel the more difficult it is for me to localize myself. My home will forever be Estonia, but how should I define Abu Dhabi? Is it a stop-over, a second home? What about Paris?
The next post will be very exciting for me as well, stay tuned! I will reveal more on April 28!

Paris





Barcelona


















Andorra











Porto









And finally a short (and also my very frist) video from Andorra
Ja lõpetuseks on lühike (ning minu esimene) video Andorra suusareisist