Tuesday, 4 April 2017

La vie est incroyable

Ma arvan, et kõik minu vähegi lähedasemad ja kaugemad sõbrad ja tuttavad on kuulnud, kui väga (no ikka väga!) mulle Pariis meeldib ning kuidas üks või teine asi aina rohkem huvi pakub ja meele järgi on. Tõesti, siiani pole mul tõesti halbu kogemusi siinmail olnud. Ainuke, millega linnal suur probleem on, on rotid. Nii kaua kuni minu silm neid ei näe on kõik korras :).
Lõunamaa tuuled on kohale puhunud ka kevadilmad. Suurepärased, soojad ja päikselised päevad. Umbes sellised nagu tavaliselt Eestis on juuni lõpus kui lõpmatu padusadu taanduma hakkab ning riidekapipõhjast saab õhemaid riideid otsida. Kui Eestis olen harjunud, et koguaeg on külm-niiske-tuuline ja et Araabias on kuum-kuumem-kuumim, siis Pariis jääb parajalt nende vahele. Asi on lausa nii kaugel, et minu märtsi alguses alustatud lahtise aknaga magamine (, mida Eestis saan vaid suvekuudel lubada) on jõudnud aprilli alguses etappi, kus ka nii on liiga palav magada. Päeval küündivad soojakraadid 22-23 soojakraadini. Oh, milline kevad!
Nüüd, mil külalistelaviin on lõppenud, on mul endal olnud aega keskenduda oma tavalisele Pariisis elule. Olen vist niivõrd 'kohalikuks muutunud', et turistid tulevad tihtipeale teejuhiseid ning nõuandeid küsima. Endalegi oli see meeldiv üllatus.
Kooliga on asjad ka nii kauegel, et kohe-kohe terendab ees koolivaheaeg, mis kestab natuke pikemalt kui nädal tänu prantsuse riigipühadele. Kõigest sellest aga juba järgmine kord! Nüüd aga hästi palju pilte.

Sattusin mu residentsi taga toimunud protestile. Siinkohal avaldasid meelt vasakäärmuslased, kes lehvitasid ka rõõmsalt NSVL lippe ning Stalini ja Lenini plakateid.Nagu hiljem teada sain, nähakse vaskäärmuslust ja kommunismi siin riigis teistmoodi kui Eestis. 









 Ujuvad aiad, millega prootiakse Pariisi rohealasid juurde tuua ning inimsõbralikumaks linna teha.




No comments:

Post a Comment