Saturday, 24 June 2017

Realismeerimistähtaeg

Kui mitu korda olen ma selle viimase Pariisis postitusega alustanud ja kuidagi ei taha nagu sellele punkti panna. Ma arvan, et mu sõbrad ja pere on isegi märganud kuidas ma olen üle läinud pigem prantsuskeelsele muusikale, kuulan ja loen prantsuskeelseid uudiseid ning sean plaane, millal saaks sinna juba tagasi minna. Jah, kõigest 4 kuuga kasvasin Pariisiga nii üheks kui veel võimalik!
Viimased nädalad möödusid linnutiivul. Kukkusid mitmete ainete lõpuesseede tähajad ning pidin tegema eksameid nii prantsuse keeles kui kunsti alusaines. Sellest hoolimata tahtsin võtta Pariisist viimast. Ma ei tea, millal siia tagasi tulen ning seetõttu oli tahtmine suur kõike näha-teha.
Käisin klassiõdedega Foundation Louis Vuittonis, mis on midagi kultuuri- muusika- ja kunstikeskuse vahepealset ning mis paelub huvitavate projektide, imeliste vaadete ja suure aiaga. Kindlasti üks minu lemmikpaiku (kogu maailmas)! Olin tahtnud sinna juba jaanuarikuust minna, kuid nagu alati, läks mul tubli kolm ja pool kuud aega selleks.
Lisaks käisime Grand Palais ja Petit Palais, mis on Champs-Elysees läheduses. Ilusatel päevadel käisin Tuileries aedades õppimas, lemmikkohvikutes söömas ning lemmiktänavatel jalutamas. Käisin turu peal prantsuse juuste ja koduveine ning apteegis prantsuse brändide tooteid kaasa ostmas, mida Eestis kaks korda kallimalt müüakse. Prantsuse apteegid on sellesmõttes nagu võlumaailmad. Neid on palju ja igal pool, ainuüksi oma kodu läheduses tean ma 4-5 apteeki ning tõenäoliselt on neid isegi rohkem. Lisaks reaalsetele ravimitele müüvad nad ka kvaliteetseid kehahooldusvahendeid ning kosmeetikatooteid ja seda kõike (isegi Eesti hindade mõistes) väga odavate hindadega.
Samuti ei möödu ükski õige Pariisis vahetussemester ilma, et ise oma silmaga poleks näinud protesti. Käisin klassiõega seda oma kodulähedal vaatamas. Kohvikus veini rüübates avanes meile huvitav vaatepilt: orkester mängimas tuntuid prantsuse viise, crepe-meistrid oma lükatavade kärudega end sisse seadmas ja lastele tegid rõõmu roosad jäätiseautod. Kõik see meenutas pigem nagu miniversiooni laulupeost. Üsna harukordne võimalus sellisest kogemusest osa saada! Protestil avaldati meelt veganluse poolt, marihuaana legaliseerimise poolt, kapitalismi ja Macroni vastu. Jah, Prantsusmaa presidendi valimised kütsid kirgi paar päeva pärast valimisi. Nüüdseks on rahvas maharahunenud, kuid ajalehtede esikaaned spekuleerivad nii uue presidendi kui ka tulevase valitsuse kohta.
Praeguseks olen juba kodumaal ning Pariisi vahetussemester on seljataga. Võin kindlalt väita, et jaanuaris sinnamineku emotsioonid olid kordades madalamad kui äratulles. Naljakas kui ruttu võib inimene mõne koha omaks võtta. Ma pole veel ühtegi teisse linna reisides tundnud end nii koduselt kui seda tundsin Pariisis. Oma lemmikkohvikud, -pargid, -jooksumarsruudid ja -päiksevõtukohad. Äratulles sai ka mõeldud, et mitte kunagi varem pole mul olnud taolist emotsiooni Abu Dhabiga. Arvatavasti on seal minu jaoks oluline tõsiasi, et seal olles olen ma maailmast justkui äralõigatud, samas kui Pariisi viivad lühema või pikema ringiga kõik teed. Ainuke, mida ma tean, on see, et tahan kindlasti minna Prantsusmaale tagasi keeleoskuse lihvimiseks.

Nüüd aga natuke ka minu arvamusi pariislaste kohta.
Positiivne:
1. Kohvikukultuur. Inimesed käivad väljas ning ei istu õhtuti kodus teleka taga ja ei joo õlust kõht punni. Seda tehakse stiilselt miljonites pisikestes kohvikutes ja baarides. Ning väljaskäimine pole mitte ainult tuttavatega kohtumiseks, see on ka aja mahavõtmine ja elu jälgimine (eriti põnev on prantslastele vaadata, kuidas inimesed riides käivad). See paneb aga kohvikud kihama olenemata aastaajast, feebruaris, kui õues oli nullilähedased temperatuurid, olid välikohvikutes hõõglambid ja soojendid, et inimesed saaksid ikkagi aega õues veeta.
2. Skandaalid. See läheb nii positiivse kui negatiivse alla. Kui varem olin alati arvanud, et Eesti poliitika on üle käte läinud, siis ilmselgelt polnud mul tolleks hetkeks ülevaadet prantsuse omast. Mistahes valdkonnast rääkides käivad alati kaasas skandaalid. Parimad stiilinäited: 25 aastat vanem abikaasa (Macroni naine, kes liigse vanusevahe tõttu paljudele vastu on), naisele ja lastele fiktiivse töö eest palga maksmine, armuafäärid, pangakontod maksutaevastes jne. Nimekiri on lõputu. Taolised tegemised, tõsi, küll mitte kõige ilusamad, vürtsitavad elu üles!
3. Stereotüübid. Kui palju oli mul eelnevalt stereotüüpe, mida tahtsin siia jõudes lõhkuda. Tõsi, pariislased ei kanna küll baretti, kuid hommikujooksult tagasitulles või õhtul koolist koju minnes näen tihtipeale pereisasid 3 baguettega koju jalutamas. Samuti olin ma üllatunud, et kohalikud tõesti hoolitsevadki oma välimuse eest ning näevad üldjuhul alati laitmatud välja. Kolmandaks, küll mitte minu rõõmuks, suitsetavad kõik kõikjal. Suitsetamine käib alati klaasi veini juurde või hommikul värske croissanti ja kohvi kõrvale.
4. Prantsuse keel. Ma mäletan hästi oma esimesi samme prantsuse keelt õppides. Minu hääldus oli samasugune nagu 'tavaliselt' venelase aktsent inglise keelt rääkides. See oli kole, robustne ning painajalikult raske. Kuigi Pariisi minek oli tolleks hetkeks kindel, ei suutnud ma ikkagi aru saada ja enda jaoks lahti mõtestada, miks ma seda keelt õpin. Nüüd, keelekeskkonnas olles, tajun selle vajadust igapäevaselt ning see on nähtav ka igapäevaolukordades, kus enamjaolt saan juba vabalt prantsuse keeles hakkama. Nüüd võtan ma vabatahtlikult grammatikaraamatu lahti, et endale mõned vajalikumad asjad kiireminigi selgeks õpetada. Vaja on ju hakkama saada!
5. Lähedus. Kuigi Euroopa ühest otsas teisi võib tõesti minna 4 tundi kohale lendamiseks (Helsingist Lissaboni vms), siis Pariisi puhul võib täheldada, et kõik on lähedal. Milaano tunnise lennusõidu kaugusel, samuti Barcelona. Rongiga Londoni 2 tunniga, lennukiga vähemgi. Kuna Pariis on ka suur lennuliinide keskpunkt, on nii palju erinevaid võimalusi kuhugi minemiseks ja hinnad on väga soodsad! Kui ajagraafik on paindlik võib Milaanosse edasi-tagasi piletid saada kokku 30-40 euroga. Kõik on lähedal ja finantsiliselt mittekoormav. Ühendatavust jään kindlasti igatsema!
6. Turud. Minu lemmikturg ol iga neljapäev ja pühapäev minu kodust 200 meetri kaugusel. Värske toodang ol kokku toodud üle kogu riigi alates koduveinist ja lillevanikutest kuni maasikateni. Kindlasti leiab sealt veel antiikmööbleid, maale ja muud vajalikku. Lisaks oli see minu esimene hüppelaud prantsuse keele praktiseerimiseks.
7. Transport. Polnud olemas liiklusvahendit, mida pariislased ei kasutanud. siinkohal ei räägi ma bussidest-trollidest-metroodest... Ma räägin segwaydest  ja muudest viimase sõna tehnikast, mille nimesid ma isegi ei tea. Lahe oli vaadata, et sel ajal kui hommikuti jooksmas käisin läksid sama teed pidi tööle pintsaklipslased, kellest nii mõnigi sõitis üherattalise jalgrattaga, teine üherattalise segwayga, boostedboard'dega jne! Nii nii lahe! Eriti palju oli rulluisutajaid, mis mulle isiklikult väga meeldis. Oleks ka meil teed nii head linnades, et saaks nendega sõita.

Negatiivne:
1. Bürokraatia. Kuigi minul on olnud igas mõttes tänu Euroopa Liidule siin ülimalt lihtne ja kerge elu, ei ole mu klassikaaslastel just nii ladusalt läinud. Kellel on immigratsioonibüroode ja viisadega probleeme, kellel pankade, kellel telefonioperaatoritega jpm. Ja see kõik võtab nii meeletult aega, meeletult. Ei olnud minul vaja mingisuguseid pabereid täita, sain vabalt Eesti kaardiga samuti hakkama ning tänu rändlustasude peaaegu olematuseni kahanemised, on lubanud mul kasutada ka Eesti numbrit. Tundub, et ELi propaganda on minu puhul head tööd teinud.
2. Protestid. Prantslased on Euroopa Meistrivõistluste võitjad oma meele avaldamises ja nad on sellest ka ise üpris hästi teadlikud. Mulle, uustulnukale, pakub see suures pildis palju rõõmu, kui kuskil on protest, sest see tagab mitmeks õhtuks põneva lugemise. Aga on ka asi, mis mind häirib nende juures. Need toimuvad väga tihti ning üldjuhul ei saa nad ise ka päris hästi aru miks nad seda teevad. Tänapäeva vale-uudiste ühiskonnas tuginevad paljud valefaktidele või naabrionu usutlustele. See aga omakorda tähendab, et proteste on palju ja mitte ainult Pariisis! Asi on nii tõsine, et neil on lausa kalender tehtud streikide ja protestide jaoks, et mitte ajastada kõiki samale ajale. Geniaalne!
3. Numbrid. Prantsuse keel on selle hetkeni tore, mila sa ei pea elulises olukorras numbritest aru saama. Tõeline väljakutse on turud, kus igal müüjal on oma aktsent ja sa pead aru saama, mis numbri ta sulle ütleb. Nimelt on nali selles, et prantslased suutsid numbreid mõelda kuni kuuekümneni, niiet 70= 60+10, 82=4*20+2 ning 99=4*20+19. Meele hoiab ärksana kuid vahepeal jään ikka mõtlema, kas ta küsib minult 82 senti või 92 senti. Oeh. Kuigi praegune olukord on tunduvalt parem kui nelja kuu eest, on mõningased numbrid ikka, mis segadusse ajavad kui ülitäpselt ei kuula.
4. Riietumine. Kui positiivsena saab välja tuua üleüldist head tänavapilti, siis on teatud asjad, millest ma lõpuni aru ei saanud. Näiteks käisid inimesed 5-kraadises veebruarikuises ilmas lühikeste pükste ja t-särgiga jooksmas, aga hiljem täna peal käivad nad samamoodi nagu mina siis kui väljas on miinus 10 kraadi. Ma ei ole kindel, kas nad ise on teadlikud külmetamisest jms.
5. Autoliiklus. Õnneks ei pidanud ma seda just eriti palju kogema, kuid isegi jalakäijana võin ma garanteerida, et vaatepilt polnud üldjuhul just ilus. Kuigi jalakäijaid lastakse alati ilusti üle, puudub enamikjuhtudel liikluses loogika, olgu siis näiteks tegemist ringristmikuga, kus eesõigus on ringi peale tulijal, mitte olijal. Lisaks tõsiasi, et vahetevahel sõidavad mootorrattad kõnniteedel... Võib-olla kui oleksin sealses elukeskkonnas üles kasvanud, tunduks see minu jaoks normaalne, kuid olles äsja saanud kätte Eestis juhiload, siis kahjuks nii öelda ma ei saa.

Oli kuidas oli, aga minu jaoks kaalusid kindlasti üles positiivsed tähelepanekud. Nüüd naasen tagasi suvepuhkusele, mida sisustan praktikate, raamatute lugemisega ja trenni tegemisega.
Viimaseid pilte Pariisist (võib-olla on mõned korduvad pildid).


 (Elagu protestid!)
 Tulevikuautod Champs-Elyseel
 Foundation Louis Vuitton

 Seine-äärne jooksu ja jalutuskäigu rada

Foundation Louis Vuitton

À bientôt, Paris!